Rasedust on mul hetkeks juba peaaegu 25 nädalat, polegi enam nii palju jäänud ju lõpuni, aeg läheb ikka meeletu kiirusega. Nüüdseks annab aga rasedus endast mõnuga tunda- küll mu selg valutab, siis on jalad paistes ning muidugi on ikka endiselt need kõhutoonused. Järgmine nädal on juba uus ämmaemanda aeg ka, siis küsin, kas saab miskit teha, et vältida neid toonuseid, sest need teevad ikka päris haiget mulle. 

Samuti kimbutab mind endiselt meeletu väsimus ning ikka veel ka suur tujudemuutus — ühel hetkel ma naeran ning juba järgmisel hetkel võin ma lihtsalt nutta.

Isudest on tekkinud mu hull kiivi vajadus, ainult neid lasekski endale päevad läbi sisse, need on nii mõnusalt magusad praegu ja mahlased, isegi praegu nendest kirjutades hakkab suu lihtsalt vett jooksma. Samuti on veel hull isu ka munalikööri järele, kuidagi võiks saada sellest välja võta kogu alkoholi ja siis ma lihtsalt jooks igapäev alkoholivaba munalikööri.

Kõhuke ja rinnad ikka endiselt kasvavad mõnuga. Pean juba ka rindade pärast endal pluuse valima, sest need lihtsalt ei mahu enam pluuside sisse ära. Olen leidnud endale ka meelepärased riided — seelikud ja retuusid. Ma ei tea, kuidas ma varem selle peale ei tulnud, et need on ju suurepärased riideesemed, mis lähevad mulle igas asendis selga. Paar sellist paksemast materjalist kleiti on mul ka, mida saab praeguste talveilmadega väga edukalt kanda — soe on ja peale selle olen ma nendega ka täitsa ilus.

Beebsud on ka kõhus väga aktiivsed ning neil on välja kujunenud režiim, et päeval on nad rahulikumad ja õhtuti on aktiivsemad. Vahepeal oli mul siin probleem, et kuidas magada, sest kummagi külje peal olla ei saanud. Nüüd aga leidsin lõpuks lahenduse! Nimelt ma magan pooleldi külili ja pooleldi selili ning jalgade alla panin ühe teki, et jalad oleksid kõrgemal, nii on tõsiselt hea magada.

Meie viimase kahe nädala suurhetk oli see, et issi tundis lõpuks oma tütrekese liigutusi! Neil hakkab vaikselt kitsaks jääma ning tüdruk ei löö enam nii palju sissepoole, kui varem. Kuid endiselt ei ole näha otseselt tüdruku liikumist kõhu pealt, poisi oma on väga hästi näha, kui tema ikka togib mind, siis kõht ikka liigub korralikult.

Eelmisel nädalal käisin uurisin erinevaid mööblivärve, mida võivad rasedad kasutada ning sain endale sobiva värvi. Nüüdseks on mõlema lapse voodid läbinud uuenduskuuri ja ma olen lõpptulemusega ülimalt rahul, need voodid on nüüd lihtsalt nii ilusad. Samuti ostsin ära mähkimisaluse, rinnapumba (sain ülisoodsa hinnaga ja lihtsalt patt oli ostmata jätta) , poisile riideid ning madratsi. Nüüd on jäänud veel osta turvahällid, apteegikraam ja need riided millega lapsed koju tuua.

Kuna voodid on nüüd väga ilusad, siis on jäänud veel kodu ümber tõsta. Seda aga teeme alles uuel kuul, ennem pole lihtsalt mõtet. Magamistoast tuleb kapp välja tõsta ning laste voodid tuleb panna ilusti magamistuppa. Samuti tuleb ka mehe esimesele lapsele muretseda uus voodi, mis mahuks meie koju ilusti ära. Kohe varsti saame me endale koju uue diivani, mis on suurem, kui meie praegune, kuid kahjuks ei käi lahti, seega tekib meil probleem sellega, kui keegi külla tuleb ja ööseks jääb. Tegelikult kokkuvõttes pole aga miskit kurta, sest kui kõiki asju täpselt plaani järgi teha, siis oleme ilusti graafikus ning oleme iga päevaga aina rohkem valmis kaksikute sünniks.

Nimesid pole me suutnud endiselt oma lastele välja mõelda, lihtsalt ei ole midagi sellist, mida kuuldes me teame, et vot see ongi see õige! Või siis on probleem, et nimi meeldib nt mulle, aga mehele mitte või vastupidi. Nii raske on lihtsalt leida seda õiget nime, nad peavad ju oma nimedega olema terve elu, seega ei saa seda otsust teha uisapäisa. Loodan, et kui ennem ei suuda nimesid välja mõelda, siis vähemalt lastele otsa vaadates me teame, mis nende nimedeks saavad.

Aga mis need eesti laste populaarsemad nimed on, seda ma tean küll! Vaata SIIT

Kui tunned huvi, siis mul on teine blogi ka http://elukaksikutega.blogspot.com/

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena