Kaksikute blogi: see kasvav kõhuke annab endast igat moodi märku — diivanilt on mul nüüd juba päris raske püsti saada

Voodist ma enam ei saagi normaalse inimese kombel välja, vaid pean end sealt välja veeretama. Sokkidega on ka probleem, ma lihtsalt ei saa neid ise jalga enam, või noh tegelikult saaksin küll, aga see tähendaks seda, et kõige esimesena panen jalga sokid ning alles siis lähevad kõik muud asjad selga.

Nädal aega olen nüüd täielikus voodirežiimis olnud — ma lihtsalt pole jaksanud mitte midagi suurt ette võtta. Ütlen ausalt, täitsa hea on olnud lihtsalt puhata, magada olen ka saanud nii palju kui soovin, seega nüüd olen end täielikult välja puhanud. Kallis mees on ka olnud väga väga suureks toeks, ilma temata poleks mu voodirežiim isegi mitte võimalik. Ent olen ka siiski miskit kasulikku teinud. Nimelt on praktiliselt kohe valmis üks kaksikute tekike, seega siis on neil mõlemil oma tekike olemas. Samuti hakkasin heegeldama meie voodile voodikatet, hetkel on mul plaanis, et see peaks tulema 220x200 cm + äärepits. Usun, et saan selle ikka enne valmis, kui meie kallid beebsud otsustavad siia ilma tulla.

Beebsude sünniks on meil nüüdseks praktiliselt kõik tehtud. Üks voodi tuleb veel koju tuua ning see ka ära värvida, siis saame märtsi alguses panna mõlemi voodid valmis ja ma saan täpselt enda meele järgi neile ka voodipesud ja voodipehmendused juba voodisse ära panna. Turvahällidel tuleb ka nüüd lõpuks järel ära käia, oleme seda praegu koguaeg edasi lükanud erinevatel põhjustel.

Lutipudelid, lutid, 1 pakk rinnapiimaasendajat ja mähkmeid tuleb veel koju osta, siis on kõik ostud lõpuks ka tehtud. Mu kalli emme juurest tuleb veel ära tuua ka baikatekid, sest nagu mu blond mõistus ikka, siis igakord kui ma oma vanemate juures käin, siis ma lihtsalt suudan need maha unustada. 

Juba mõtlen katsikutest. Lugesin seda artiklit ja ma ei tea, kas mul ikka on jaksu kõike nii kenasti teha?

Perre sündis beebi — kõik mida peaksid teadma katsikute korraldamisest

Olen hakanud vaikselt ka vaatama erinevaid katsikute kingitusi, sest kuigi mul on ju veel tähtajani nii palju aega, siis juba päris mitmed on hakanud pärima, et mida ma siis ikkagi kingiks tahan. Võin aga öelda, et praegusel hetkel ei oska me veel mitte kui midagi tahta, sest aega ju selleni on veel maa ja ilm, ent tean, et meeletult õnnelik oleksin ma siis, kui keegi tooks juba haiglasse mulle selle käe/jala savi, millesse saaks teha lapse jala või käe jälje. Eks me mõtleme õigeks ajaks välja, mis me kingiks soovime, kuid peaasi, et meie kallid lapsed sünniksid tervetena.

Minu enda tervis aga mängib siin mulle vingerpussi. Mõni päev lööb mingi naljaka palaviku, siis vahepeal on terve päev mingi imelik iiveldus, ükski söök alla ei lähe ning tahaksin oma pea pista lumme, sest ainult nii oleks hea olla. Enamik ju ikka räägib, et neil oli kolmas trimester väga hea olla ning ühtegi probleemi ei olnud, ehk mängib siis minul rolli see, et mina ootan kaksikuid ning seega on ka hormoone ju topelt. Kõht on ka olnud viimased päevad nii raske ja kõva kuidagi, võibolla on lastel praegu kasvuspurt, et mul kõhuke nii raskeks on muutunud?

Sügisel tõi mu kallis ämm mulle ühe mõnusalt suure jope, mida saaksin raseduse ajal kanda, aga teate, ma ei olegi veel nii suureks paisunud, et see jope mulle paras oleks, ma olen endiselt ikka tilluke tegelikult, lihtsalt kõht on suur. Me kõik kujutasime ette, et ma olen praeguseks ikka palju rohkem paisunud. Tegelikult võin ka rõõmustada, sest kaotatud kilodest on tagasi tulnud juba suisa 2 kg ning ümbermõõdult on juurde tulnud 5 cm! Nüüdseks on mu kõhukese ümbermõõt 98,5 cm. Ja kui neil kitsaks läheb, siis tuleb mul veelgi paisuda :)