Arsti nõuanne: enne talvist soojamaareisi vaktsineeri ennast kindlasti
Tohtrite kinnitusel tuuakse soojamaareisidelt kaasa eri viiruste põhjustatud ülemiste hingamisteede infektsioone ja kõhuviiruseid. Sageli ei toimu nakatumine kaunis sihtkohas, vaid hoopis lennukis, rongis või muus rahvarohkes kohas.
Tõsiste sümptomitega haigused
Tartu Ülikooli nakkuskabinetti jõuavad ägedate viirusinfektsioonidega reisijad harvem, kuna need haigused on sageli lühikese kestusega ja iseparanevad. Infektsioonhaiguste arsti-õppejõu Kadri Kõivumägi kinnitusel näevad nemad sagedamini hoopis keerulisemaid probleeme ja selliseid reisihuvilisi, keda vaevavad tõsised sümptomid või kelle haigus on pikalt kestnud.
“Oleme viimasel ajal diagnoosinud nii sääskedega levivat dengue’i viiruspalavikku, liivakärbeste põhjustatud naha leishmaniaasi kui ka puugihammustustest tingitud riketsioose,” tõdes Kõivumägi.
Tema ja kolleegide kõige tõsisem juhtum on seotud malaariaga. Sealhulgas on olnud ka surmajuhtum, põhjustatuna reisilt kaasa toodud halvaloomulisest malaariast.
Dr Kõivumägi sõnul ei käi inimesed aktiivselt reisieelsetel nõustamistel, kus antakse ülevaade ühes või teises piirkonnas valitsevatest ohtudest. Arvatakse ikka, et ei pruugi midagi hullu juhtuda. Kui ollakse malaariariskiga piirkonnas, on soovitatav seal võtta malaariatablette.
“Kõrge risk raskekujuliseks malaariaks on lastel ja rasedatel ning kindlasti soovitaks kõigil enne reisi tunda põhjalikumat huvi, kas sihtkohas, kuhu reisitakse, esineb malaariat. Kergekäelisel käitumisel ja nõuannete eiramisel võivad hiljem olla kurvad tagajärjed.”
Talviti reisides tuleb silmas pidada sedagi, et lennujaamades liigub palju inimesi, kes põevad mitmesuguseid viirusinfektsioone. Selleks et reisi- või kojujõudmise rõõmu ei varjutaks hiljem äge haigus, on mõistlik lasta end vaktsineerida gripi vastu ning pesta korralikult käsi.
Eksootilistes kohtades nakatutakse doktor Kõivumägi sõnul ägedasse kõhulahtisusse. Tohtri juurde jõutakse selle probleemiga küll harvem, kuna see põetakse sageli reisi jooksul ära. Koju jõudes on kõik juba lahenenud.
Reisiva ajakirjanikuna võin kinnitada, et riikidesse nagu Egiptus, India või Tai pole liiast kaasa võtta 0,5-liitrine pudel valget viina ja kasutada seda puuviljade pesemisel. Olen Egiptuses kastnud ükshaaval maasikaid või väiksemaid puuvilju viinalahusesse ja siis neid söönud. Ei mingeid kõhuhädasid.
Saabumispäeval on tark valada profülaktikaks pitsi 4 cl viina ja puistata sisse musta või punast pipart. Sellist segu tuleks võtta kolm korda päevas, ja tõesti aitab!
Mõistagi tuleb sageli hoolsalt käsi pesta. Eestigi apteekides müüakse väikestes pudelites desinfitseerimisvedelikke. Selle võib julgesti reisikotti panna ja kaugel maal kasutada kõikvõimalike esemetega kokkupuute järel.
Kõhuhädad või külmetused?
Küsisin doktor Kõivumägilt, kumb reisi tagajärg on rohkem levinud: kas kõhuhädad või külma kliimasse tagasi tulles külmetused?
“Nakkusarstina pean tõdema, et igasugune külmetus on tegelikult siiski viirusinfektsioon. Nii kõhuviirused kui hingamisteede nakkust põhjustavad viirused levivad aasta ringi ja inimeselt inimesele.”
Doktor paneb südamele sedagi, et talvel soojalt maalt tagasi tulles ilmnevate hädade ennetamiseks on üks rohi: tuleb lasta ennast vaktsineerida. “Eesti mõistes oleks esmane, millele mõelda, gripivaktsiin. See kaitseb nii kodus kui reisil olles. Edasi peaks vaatama, millised vaktsiinid on soovitatud sihtkohta sõitmiseks. Paljudes maades soovitatakse lasta end vaktsineerida
A-hepatiidi ja kõhutüüfuse vastu. Eriti eksootilistesse paikadesse minekul tasub enne tutvuda terviseameti kodulehega. Seal on kõik vajalik kirjas.”
Kui juba võõral maal ollakse, on haigustest hoidumiseks oluline hea käte- ja toiduhügieen ning võimalusel tuleks hoida eemale haigetest inimestest.
Tasub teada
Erinevatel reisidel on ka erinevad riskid.
- Üldlevinud arvamuse kohaselt on Lõuna-Ameerika ja Kesk-Aafrika terviseriskiga piirkonnad. Arstide meelest on kõik suhteline. Senegalis või Namibias ringi liikudes sõltub kõik sellest, mida seal tehakse. Kallis pakettreis, mis hõlmab bussireisi ja ööbimist viietärnihotellides, erineb riskidelt samas piirkonnas tehtavast seljakotireisist ja metsikult telgis ööbimisest.
- Ebolaga nakatunud piirkondadesse ei tee reise ükski reisikorraldaja, sinna ei lenda ka suuremad Euroopa lennufirmad. Aafrikas pole mõtet nina pista kaugetesse küladesse ja seal kohalikega tutvust teha.
Sama kehtib araabia riikides.
- Enne pikemale reisile asumist on tark teha tutvust terviseameti kodulehega www.terviseamet.ee ja lugeda sealseid nõuandeid.
- Soojadel maadel peab arvestama ka mittenakkuslike probleemidega nagu vedelikupuudus, päikesepõletus või kuumarabandus. Mõõduka
parasvöötmelise kliimaga harjunud eestlane ei peaks kohe esimesel päeval minema basseini äärde ennast praadima. Kindlasti panna pähe müts ja seda võiks paari tunni tagant niisutada.
- Bussi või autoga kõrbepiirkonda reisides tasuks reisiesindajalt küsida sedagi, kas olemas on konditsioneer. Jahutusest on eri riikides väga erinevad arusaamad.
- Kõrbereisile tuleks kaasa võtta vett ja peakate ning kreemitada end päikesekaitsekreemiga.
- Reisidel pesta hoolsalt käsi ja vältida tundmatute toitude söömist.
- Ka viietärnihotellides võib nakatuda. Köögis valmis tehtud ja lauale kandmist ootavatele salatitele tõmmatakse küll kile peale, ent kui see avatakse, võivad tunni pärast platsis olla bakterid, mida meie organism omaks ei võta. Keegi ei tea sedagi, kuidas ja millistes tingimustes toitu valmistatakse.
