Abiks noorele lapsevanemale: miks ja milliste haiguste vastu Eestis imikuid vaktsineeritakse?

Mõnikord tekib küsimus: miks peab lapsi vaktsineerima nii varases eas? Vastus: seetõttu, et haigus võib tabada ka imikut. Veelgi enam, osa haigusi, mille vastu vaktsineeritakse, võib kulgeda eriti raskelt just imikueas.

Eestis vaktsineeritakse riikliku immuniseerimiskava alusel lapsi kokku 10 nakkushaiguse vastu. Lisaks võimaldatakse riigi kulul täiskasvanutele difteeria ja teetanuse kordusvaktsineerimisi. Riiklikult tagatakse ka marutõve kontaktijärgne immuniseerimine.

Arvestused näitavad, et immuunsüsteem ei saaks üle koormatud ka siis, kui korraga vaktsineeritaks 10000 erineva haiguse vastu.

Vaktsineerimine immuunsüsteemi üle ei koorma. Tänapäevastes liitvaktsiinides on palju vähem antigeene kui haigusi tekitavates mikroobides või mitmes varem kasutusel olnud vaktsiinis. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas liitvaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on ligikaudu 3000 antigeeni. Inimeste, ka vastsündinute ja imikute, immuunsüsteem on väga võimas. 

Sünnitusmajas vaktsineeritakse lapsi tuberkuloosi vastu ja alustatakse B-hepatiidi-vastast vaktsineerimist. B-hepatiidi vaktsiin annab väga pikaajalise kaitse, mistõttu imikueas B-hepatiidi vastu vaktsineeritud lapsed ei vaja 12-aastasena B-hepatiidi vaktsiini kordussüste. Tuberkuloosivaktsiin (BCG-vaktsiin) kaitseb tõhusalt väikelapsi raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei pruugi anda tuberkuloosi vastu eluaegset kaitset. BCG-vaktsiini korduv manustamine nakkuskaitset ei tõhusta ja seetõttu seda ka ei tehta.

Kolme kuu vanuses alustatakse vaktsineerimist viie haiguse vastu: difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus ja hemofiilusnakkus. Alates 2008. aastast on Eestis kasutusel liitvaktsiin, mis sisaldab atsellulaarset ehk mitte-tervikrakulist läkaköhavaktsiini ning inaktiveeritud lastehalvatusevaktsiini. Püsikindla immuunsuse kujundamiseks manustatakse nende haiguste vastaseid vaktsiine korduvalt.

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse 1 aasta vanuselt ning kordussüst tehakse 13 aasta vanuselt. Selleks, et leetreid, mumpsi ja punetisi ning nende tüsistusi kõige tõhusamalt ära hoida, on vaja vaktsineerimisega alustada väikelapseeas, sest ainult nooruki- ja täiskasvanueas tehtava vaktsineerimisega ei õnnestu piisavalt vähendada ei kaasasündinud punetistega laste sündi ega leetritest ja mumpsist tingitud tüsistusi.

Difteeria ja teetanuse vastu vaktsineerimist tuleb jätkata täiskasvanueas 10-aastase intervalliga. See vaktsiin on täiskasvanutele tasuta ning seda võib teha perearsti juures.

Miks alustatakse immuniseerimisega juba esimesel eluaastal?

Näiteks rohkem kui pool b-tüübi hemofiilusbakteri põhjustatud rasketest haigusjuhtudest on esinenud alla üheaastastel lastel, samuti on läkaköha kulg kõige raskem imikueas. Imiku- või väikelapseeas B-hepatiiti nakatumise tagajärjeks on suure tõenäosusega krooniline maksapõletik. Tuberkuloosibakter võib imikul ja väikelapsel põhjustada väga raskekujulist ajukelmepõletiku.

Mitte ükski vastsündinu ei sünni steriilsesse maailma, vaid puutub juba sünnitusel ja kohe sünni järel kokku paljude mikroobidega. Immuunsüsteem toimib sünnist alates. Nii laste kui täiskasvanute immuunsüsteem tegeleb antigeenidega pidevalt - vaktsiinide antigeenid on nagu tilk kõigi antigeenide meres.

Riiklik immuniseerimiskava (lühendite tähendused allpool)

Vanus	Vaktsiini nimetus ja manustamise kordsus
12 tundi	HepB 1
1-5 päeva	BCG
1 kuu	HepB 2
3 kuud	IPV 1, DTPa 1, Hib 1
4,5 kuud	IPV 2, DTPa 2, Hib 2
6 kuud	IPV 3, DTPa 3, Hib 3, HepB 3
1 aasta	MMR 1
2 aastat	IPV 4, DTPa 4, Hib 4
6-7 aastat	IPV 5, DTPa 5
12 aastat	HepB 1,2,3*
13 aastat	MMR 2
15-16 aastat	dTpa 6
17 aastat	dTpa 7**
25, 35 jne. aastat (iga 10a järel)	dT 7

Tähiste seletus:
Hep B - B-viirushepatiidi vaktsiin
BCG - tuberkuloosivaktsiin
DTPa/dTpa - difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne läkaköha vaktsiin
dT - difteeria- ja teetanusevaktsiin
IPV - poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin
MMR - leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin
Hib - Haemofilus influenzae tüüp b vaktsiin

* 1995-2003 aastal sündinud ja eelnevalt B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimata lapsed immuniseeritakse intervalliga 1 kuu esimese ja teise doosi ning intervalliga 5 kuud teise ja kolmanda vaktsiinidoosi vahel.
** 1990-1995 aastal sündinud ja eelnevalt 12. eluaastal difteeria-teetanuse kuuenda doosiga (dT 6) vaktsineeritud lapsed revaktsineeritakse 17. eluaastal kasutades difteeria-teetanuse-läkaköha (dTpa) vaktsiini

Vaktsineerimise kohta saad lisaks lugeda kodulehelt www.vaktsiin.ee