Kümme lihtsat viisi, kuidas saad ise oma stressi maandada
Isegi siis, kui oled pereemanana kõik asjad suurepäraselt korraldanud, võib ette tulla hetki, mil juhe ikka täiesti kokku jookseb. Aga sa ei saa olla oma lähedaste jaoks olemas, kui sinu füüsiline, emotsionaalne ja vaimne tasakaal on tugevasti häiritud.
Oma enesetundele igakülgselt tähelepanu pöörata ja huumorimeel säilitada — need on esimesed asjad, mida enda käigushodmisel tasub meeles pidada. Need on stressiterapeut Dr. Cynthia Ackrill´i soovitused kiireks stressimaandamiseks:
Masseeri ennast ise
Kui tunned, kuidas keha hakkab pingesse minema, siis reageeri kohe ja masseeri ennast ise.
Masseeri oma kaelal, õlapiirkonnas ja alaseljal just neid kohti, mis on pingesse läinud — enda käsi on ikka kõige lähemal ja kohene mudimine võib tõenäoliselt hoida ära hlisema vajaduse spetsialisti juurde minna.
Masseerimine ei vabasta ainult füüsilist pinget vaid muudab ka meele rõõmsamaks, sest vabaneb oksütotsiin — hormoon, mis tekitab heaolutunnet ja vähendab kehas pinget.
Korda oma mantrat
Mis jutt see siin nüüd on? Sa võid ju nii küsida, kuid eksperdid ütlevad, et see tõesti aitab.
Mantra on pilt, sõna, lause või heli, mida kasutatakse mediteerimisel. Erinevates traditsioonides võib mantra kasutamine olla samuti üsna erinev: mantrat võidakse kuuldavalt hääldada või sosistada, aga ka laulda, erilisel viisil kuuldavale.
Leia just enadale sobiv viis, kuidas end mantra abil maha rahustada. Mõte on ühe asja kordamisel ja sellele keskendumisel. Kui tunned, et hakkad ärevaks muutuma, siis hinga rahulikult ja korda oma lauset, mis võib olla näiteks: “ma saan alati hakkama” või “elu on imeline” või mis iganes aitab sul rahunemist ja eneseusku saavutada. Sul võib olla ka mingi ese — kas kujuke, kivike või kastanimuna, mis aitab sul keskenduda ja rahuneda.
Värskes õhus jalutamine
Oled tähele pannud, et ärritunud inimene kipub rahutult ja hoogsalt tammuma? Enne, kui ülekoormusest rapsima hakkad või lihtsalt kokku vajud, tee hoopis väike jalutuskäik.
Oluline on ka see, kuidas sa jalutad. Tee seda rahulikult, keskendu ümbritsevale, kuula looduse hääli, taju iga keharakuga kasvõi linnasaginat. Vihaselt trampimine aitab küll pisut pinget maandada, kuid tasakaalu ja rahulolu tunnet see ei taga.
Uuringute kohaselt piisab juba 15-st minutist värskes õhus, et paremat enesetunnet saavutada. Oleks hea, kui sinu igapäevaste tegemiste sisse mahuks ka õues jalutamine. Käi kasvõi jalgsi asju ajamas, kui võimalik. Mõtle näiteks laste peale, kes on õuest tulles alati õueenergiat täis ja mured on unustatud.
Lae alla rahustav meditatsioon
See võib olla nii hüpnoteraapia, paanihelid, loodushelide (ojavulin, delfiinide hääled, merekohin) salvestus, meditatsiooniseanss — igaüks võib internetst endale sobiva leida. Salvestised, mille hulgast saad valida, on erineva pikkusega, erineva sisuga, need on mõeldud nii meelte rahustamiseks kui uinumise lihtsustamiseks.
Tee selle rahustava salvestise kuulamisest endale traditsioon — justkui laps, kes oma õhtujuttu kuulab. Kui soovid, et salvestis oleks just eestikeelne, siis vaata salasõna.ee
Planeeri oma päeva
Stressi tekitajaks on sageli tunne, et sa ei oma toimuva üle kontrolli. Et kohustused kuhjuvad ja sa ei jõua kindlasti asju õigel ajal tehtud ja et midagi läheb kindlasti meelest ära ka …
Asju, mida pereemana planeerida, on uskumatult palju. Alates vähemolulisest — mida selga panna ja mida süüa teha (kuid ka see nõuab ettevalmistusi nagu õigel ajal riided ära pesta-triikida ja poest midagi unustamata vajalikud asjad tuua) kuni suuremate lastekasvatusteemadeni välja.
Kui paned oma asjad kirja, on sul aga oluorrast selge ülevaade ja pane tähele — sa muutud rahulikumaks. Segadus, kohustuste kuhjumine, ebamäärane tunne, et nii palju on teha, need asjad lisavad stressikaalule mitu head kilo juurde.
Tee endale päevaplaan ja kohe alguses pane paika reegel — ei mingit ülepleneerimist. Sa ei pea ühe päevaga kõike jõudma. Kui sa ei oska muidu võtta aega selle jaoks, et olla segamatult koos oma kaaslase või lastega, siis pane ka see aeg oma päevakavasse kirja ja ei mingit pesupesemist sellel ajal, mis on pere või enda jaoks mõeldud.
Alguses võid olla pisut rahutu, kuid peagi näed, et päevaplaan aitab!
Võimlemine lõõgastab
Tuleta meelde, et inimese keha on disainutud liikuma. Isegi uue asja õppimine on liikudes lihtsam. Et saada liikumisest vajalikku stressimaandust, pole vaja rasket kangitrenni, hullu kargamist või krossijooksu metsas. Võimle! Siruta ja painuta ennast, tunneta oma keha ja seda, mis koht parajasti pinges on ja venitamist vajab.
Liikumine vabastab stressihormoone ja tekitab heaolutunde. Et veelgi suuremat rahulolu saavutada, pane mängima lemmikmuusika, kui soovid, tee harjutusi koos laste või sõbrannaga ja joo pärast võimlemist tassike head teed — tunned kohe, et oled teinud midagi head enda jaoks ja meeleolu tõuseb.
Pane oma stressiallikad kirja
Võta igal õhtul pisut aega ja pane mingi perioodi jooksul oma igapäevased stressiallikad paberile.
See aitab sul iseenda jaoks teha analüüsi, missugused stressitekitajad on need, mille suhtes sa saad midagi ette võtta ja missugused on need, mille pärast tegelikult ei peaks üldse muretsema, sest sa ei oma nende asjade üle üldse kontrolli ja ei hakkagi omama.
Kui näiteks lähed iga päev endast välja selle pärast, et buss, millega lähed lapsele lasteaeda järgi, on liiga täis, siis vaata asja uuest küljest — sina seda bussi tühjemaks teha ei saa, järelikult pole mõtet stressta asja pärast, mida sa ei saa muuta. Küll saad aga muuta teisi asju. Sa võid kas enda sisemuses otsustada, et täis buss ei häiri sind või siis lähed kodust veidi varem välja ja hoopis kõnnid lasteaiani (saad ka oma päevase liikumisvajaduse kätte), jagad naabrinaisega lastel järgi käimise korrad ära, lased mehel lapse koju tuua vms.
Muidugi on iga pereema stressitekitajad erinevad, kuid probleemi kirja pannes aitab ka see, kui vaatled seda kirjapandud probleemi, kui kellegi teise probleemi, mis vajab mingisugust lahendust. Kohe, kui suudad probleemi vaadelda kirjapanduna ja ilma emotsioonideta, on lahendus kiirem tulema.
Paku oma kehale head toitu
Kui sa päev otsa möödaminnes laste toidujääke sööd, siis kilod kasvavad ja rahulolutunne väheneb. Luba endale, et võtad söömiseks aega ja et ei jära midagi muu tegevuse kõrvalt.
Kui sööd liiga vähe, siis pole sul jaksu ja tuju langeb. Kui sööd liiga palju, siis kehakaal tõuseb, kuid jaks kahaneb ikka. Kui sööd ebatervislikku toitu, siis see võib tekitada nii halba enesetunnet kui sõltuvust.
Paku oma kehale võimalikult puhast toitu ja valmista sööki heade mõtetega.
Hinga end stressist vabaks
See on üks parimaid viise enda rahustamiseks. Millal iganes sa tunned, et stress ja rahulolematus hakkab kasvama, keskendu oma hingamisele. Hingamise aeglustamine, erit just väljahingamise puhul, on kiire ja tulemusrikas viis enda tasakaalu viimisel.
Proovi sellist hingamisviisi: hinga sisse nelja sekundi jooksul, hoia hinge kinni seitsme sekundi jooksul ja hinga välja kaheksa sekundi jooksul.
Et oma ülekeevaid emotsioone vaos hoida, kasuta ka seda soovitust SIIN!
