Streptococcus pyogenes muutub aina ohtlikumaks, aga riik haigusjuhtumite üle arvet ei pea

Eestis esineb raskeid Streptococcus pyogenes'e ehk nn lihasööjabakteri põhjustatud infektsioone umbes kümme juhtumit aastas, ütles paar päeva tagasi Delfile Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja meditsiinilise biotehnoloogia erakorraline professor Marika Mikelsaar. Täpset haigusjuhtumite arvu aga ei tea tegelikult keegi.

„Kahjuks peame vastama, et terviseamet sellist teavet ei oma,“ teatas ameti avalike suhete juht Iiris Saluri, kui Hoiatervist.ee päris, mitu Streptococcus pyogenes'e infektsiooni, mis kulgesid lihaskärbumise ja toksilise šoki sündroomiga, Eestis viimase viie aasta jooksul on registreeritud.

Ja seda hoolimata sellest, et kõnealune streptokokk on arstidele tuntud 130 streptokokist kõige halvaloomulisem, levib organismis edasi väga kiiresti ning võib teatud asjaolude kokkulangemisel põhjustada inimese surma paari ööpäevaga.

Jah, loomulikult teab iga haigla ja arst, kui palju inimesi nemad ravinud on, aga üleriigiliselt selliste juhtumite kohta andmeid ei koguta.

„Ükski riik ei seira kõiki nakkushaigusi ega nakkustekitajaid, kuna neid on selleks lihtsalt liiga palju ning selleks ei pruugi olla põhjendatud vajadust,“ selgitab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai.

„Nakkushaiguste seirel ei ole võimalikult paljude erinevate haigustekitajate kohta andmete kogumine kindlasti eesmärk omaette. Teavitamisele kuuluvate nakkushaiguste nimekirjad määravad riigid suures osas ise võttes arvesse muuhulgas nakkushaiguste epidemioloogilist olukorda, seireandmete kogumise praktilist vajadust ja lisaväärtust ning prioriteetsust rahvatervise seisukohalt.“

Siiski, ka Euroopa Liidus on olemas nakkushaiguste nimekiri, kuhu kuuluvad nakkushaigused on ette nähtud järk-järgulisele hõlmamisele ühenduse võrgustikuga.

„Teisisõnu on iga liikmesriik on kohustatud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) nakkushaiguste seirevõrgustikule esitama seireandmeid just nende nakkushaiguste osas, andmete kogumine on liikmesriikides ühtne. Samuti on liidu tasandil ära reguleeritud iga nakkushaiguse osas haigusjuhtude määratlused (definitsioonid), et esitatud andmed oleksid ühtlustatud ning kvaliteetsed,“ tutvustab Martin Kadai euroliidu reegleid.

Eesti laboritel on kohustus saata terviseametisse teatis, kui nad Streptococcus pyogenes'e tuvastavad. Ja seda ka tehakse ja saadud teatiste arvu terviseamet teab. Kuid numbrite taga olev maailm pole nii lihtne, kui esmapilgul näib.

„See teema on kahjuks keerulisem, kui lihtsalt numbritega ping-pongi mängimine. Kui ma ütlen, et me oleme viimase viie aasta jooksul saanud 656 laboriteatist Streptococcus pyogenes'e tuvastamise kohta, siis ei saa ma ometi öelda, et tegemist on sama bakteriga, mis tekitas viimati meedia huviorbiiti sattunud (Edgar Savisaare – toim) haigestumise. Siin võib olla tegu hoopis soolenakkusega või muu probleemiga,“ selgitab Iiris Saluri.

Streptococcus pyogenes võib elada inimesel, ka tervel, nii ninas, neelus, nahal kui mujal ning põhjustada hulgaliselt erineva kuluga haigestumisi, näiteks neelu-, naha-, neerupõletikku, aga ka kudede kärbumist koos toksilise šoki sündroomiga.

Lihasööjabakterina tuntud Streptococcus pyogenes'e levik on äärmiselt lai. Iga aastal nakatavad gruppi A, kuhu kuulub ka kõnealune bakter, paigutatud streptokokid maailmas 600 miljonit inimest. Geenianalüüs näitab, et epideemia taga olev bakter muutus loetud mutatsioonide toel ohtlikuks alles 1980. aastatel.

„Bakterite virulentsus kasvab ikka aja jooksul, nad suudavad põhjustada tõsisemaid haigusi. Inimesed muutuvad muutuste toel haavatavamaks, kuna nende immuunsüsteem pole kohastunud uute tüvedega võitlema,“ nentis 2014. aastal ilmunud uurimuse kaasautor ja Turu ülikooli bakterioloogiaprofessor Jaana Vuopio ERR-ile.