Jurist: Eesti riik ei võta vaktsineerimiskahjustuste hüvitamise osas vastutust
(7)
Mitmetes arenenud riikides, sh Ameerika Ühendriigid, Inglismaa, Austria, Taani, Rootsi ja Soome, on vastav programm loodud juba aastakümneid tagasi ning ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) põhimõtted toetavad vastavate kahjude hüvitamist kui riikliku vaktsineerimisprogrammi olulist osa.
WHO hinnangul on vaktsineerimiskahjustused mingile osale vaktsineeritutest vältimatud. Samuti leitakse, et vaktsineerimiskahjustuste ilmnemisel on läbi õigussüsteemi kahjude hüvitamise nõudmine sageli võimatu, juhul kui ei ole tehtud midagi selgelt õigusvastast (näiteks on vaktsineeritud mittevastavalt juhistele). Seetõttu on mitmed riigid asutanud vaktsineerimiskahjustuste hüvitamise riiklikud fondid, võttes sellega vastutuse nende kahjude eest, mida vaktsineerimine võib kaasa tuua. Nendes riikides on hoiak, et on õiglane ja mõistlik, kui ühiskond, kus on vaktsineerimisprogramm, võtab ka vastutuse ja hüvitab kahjud neile, kes on vaktsiinide kõrvaltoimete tõttu kahjustatud.
Ei otsita süüdlasi, vaid parandatakse ravikvaliteeti
Vähemalt 19 riigis on vastavad fondid loodud, Saksamaal juba alates 1961, Prantsusmaal 1960-ndatel, 1970-ndatel Austrias, Taanis, Jaapanis, Uus-Meremaal, Rootsis, Šveitsis ja Inglismaal, 1980-ndatel Ameerika Ühendriikides, Soomes, Kanadas, 1990-ndatel Itaalias, Norras, Koreas jne. Viimastel aastatel on vastavad fondid loodud Ungaris, Islandil ja Sloveenias. (Vastav fond on kavas luua Austraalias, Iirimaal, Hiinas jne).
Vaktsineerimiskahjude hüvitamine on mitmetes Euroopa riikides osa patsiendi ohutuse ja ravivigade hüvitamise süsteemist. Nimetatud süsteemi eesmärgiks ei ole mitte süüdlaste otsimine, vaid ravikvaliteedi parandamine ning samuti patsiendile tekkinud kahju eest õiglase hüvitise maksmine ilma kaasneva kuluka ja ettearvamatu tulemusega kohtuvaidluseta. Enamike süsteemide kohaselt hüvitatakse kahju, mis on tekkinud kõigi riikliku vaktsineerimiskava vaktsiinide põhjustatud kõrvaltoimetest, mõningad piirangud on seotud hüvitisele õigustatud isikuga, tekkinud kahjustusega või kahjustuse tekkimise ajaga.
Kõikide eelviidatud süsteemide toimimise eelduseks on vaktsiini kõrvaltoimete ilmnemise võimaluse aktsepteerimine. Kui kohtuliku hüvitamise nõude aluseks on kolm elementi – tervishoiuteenuse osutaja kohustuste rikkumine, patsiendi kahju, ja põhjuslik seos rikkumise ja tekkinud kahju vahel, siis vaktsineerimiskahjustuste hüvitamise programmide alusel hüvitatakse tekkinud kahjud väiksema tõendamiskohustusega. Näiteks Rootsi süsteemis võetakse vaktsiini tõttu kahju tekkimisel hüvitamise aluseks üle 50% tõenäosus, et vaktsiini ja kahju vahel on seos.
Tüsistused olid, on ja jäävad
WHO juhib tähelepanu, et on üldiselt aktsepteeritud, et vaktsiinide kasutamisel on ka vaatamata läbiviidud katsetele, kontrollitud tootmisprotsessile ja korrektsele vaktsineerimise läbiviimisele võimalus tõsisteks komplikatsioonideks. Vaktsineerimiskahjustuste hüvitamise süsteemi loomine on WHO hinnangul vajalik eelkõige lähtudes eetilistest põhimõtetest ning õiglusest ja solidaarsusest. Tunnistatakse, et sageli puudutavad vaktsineerimiskahjustused lapsi, kes vajavad kogu ülejäänud elu ravi, mistõttu on ühiskonna loomulik kohustus hoolitseda oma abivajavate liikmete eest. WHO ka möönab, et vaatamata eelmainitud riikidele, kus vastavad programmid on juba loodud või loomisel, siis paljude riikide valitsustel on kompensatsioonifondi loomise mõte iseenesest vastuvõetamatu. WHO loodab, et maailma juhtivate riikide eeskuju mõjutab kõiki, ja kutsub üles ka kodanikke oma õiguste eest tugevamalt seisma.
Eesti tervishoiusüsteemis puudub toimiv ravivigade ja ravikvaliteedi süsteem. Sisuliselt on ainus võimalus pöörduda kahju hüvitamise nõudega kohtu poole. Ravivigade, sh vaktsineerimiskahjustustega inimesed on jäetud sisulise kompensatsioonivõimaluseta.
Eestis pöördub tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole aastas vaid ca 120 inimest, vigu leitakse ca 20 juhtumil. Hüvitisi makstakse kogu Eesti kõigi ravijuhtumite peale aastas vaid mõnel juhul. On aeg riiklikul tasandil midagi ette võtta. Loogiline oleks, kui ka meil Eestis oleks samaaegselt vaktsineerimisprogrammiga vaktsineerimiskahjustuste hüvitamise fond. Vaktsineerimiskahjude hüvitisfondi loomine võiks olla üks esimesi samme ravikvaliteedi toimiva süsteemi suunas. Sellise hüvitisfondi näiteid ja eeskujusid on võimalik võtta peaaegu kõigist meie lähi- ja partnerriikidest.
Viited vaktsineerimiskahjustuste hüvitamise fondidele:
· Ameerika Ühendriikide süsteemi üldine info programmi kohta;
· Ameerika Ühendriikide statistika vaktsiinikahjustuste ja kompensatsioonide kohta läbi aastate, mis kajastab neid juhtumeid, mis on menetletud läbi riikliku vaktsiinikahjustuste kompensatsioonifondi, kust nähtub ka ametlik statistika erinevate vaktsiinide kõrvaltoimete esinemise kohta;
· Inglismaa süsteemi info;
· Soome kindlustus.
