Dr Andrei Sõritsa: meie leiame väikseid asju, millega riik ei tegele
Haigekassa vähendab erakliinikute rahastamist, nii pani uksed kinni ka Eesti seni ainuke erasektori sünnitusmaja Elite.
„Sangla 63,” ütlen taksosse istudes Tartu äärelinna aadressi. „Aa, Elite kliinikusse,” vastab taksojuht reipalt ja pöörab õigesse suunda. Pärin, kas naisi tuleb sageli kliinikusse sõidutada, et aadress nii hästi peas on. Selgub, et sohvril on Elite ja selle juhi Andrei Sõritsaga isiklikum suhe – nimelt on tema laps üks 1307-st, kes on 13 aasta jooksul Elites ilmavalgust näinud. Haiglavõrgu ümberkorralduse ja riikliku toetuse lõppemise tõttu on kliiniku sünnitusosakond alates aprillist suletud. Muid teenuseid pakutakse edasi.
Kohal olles juhatab Andrei Sõritsa mind maja teisel korrusel asuvasse kabinetti, mille sein on paksult täis beebide pilte. Nende ees köidab pilku pisike roosat värvi loote 3D-kuju.
Kas tegu on kliiniku uue teenusega?
Jah, praegu tuntakse selle vastu veel vähe huvi. Küsimus on selles, kui palju inimesed tahavad kasutada meditsiini ja tehnoloogia saavutusi ja millega üldse tegeleb erameditsiini süsteem. Meie tegeleme emotsiooni tekitamisega.
Minu idee oligi rajada midagi sellist, mida riiklikust süsteemist ei saa. Riik peab hoolitsema selle eest, et oleks olemas standardne teenus maksumaksja raha eest. Erasüsteem pole selleks, et seda dubleerida, vaid et pakkuda midagi teistsugust. Meie leiame väikseid asju, millega riik ei tegele ja mis võivad olla inimesele kasulikud. Siin peitubki meie erilisus: meil on patsientide jaoks rohkem aega ja saame pakkuda mugavust.
Te pakute tegelikult meditsiini luksusteenust. Maalid, marmorpõrandad ja ilutsev aed. Kõik on suurutsev. Ometi olete ikkagi riigist sõltuv, et olete sunnitud koondama, kui natuke raha ära võetakse.
Jah. Sõltume riigist suurte tehnoloogiate puhul, nagu sünnitusabi. See on olnud algusest peale luksuskaup, see on tootnud kogu aeg kahjumit. Aga minu idee oli algusest peale pakkuda samasuguseid teenuseid, mida saab ka ülikooli kliinikumis. Ma tahtsin luua oma kliiniku, kus ma saan teha ka kõiki protseduure alates kunstlikust viljastamisest kuni sünnituse vastuvõtmiseni.
Sünnitusabi pole siis kunagi kasumlik olnud?
Ei, mitte kunagi. Sünnituse hind oli meil umbes 500 eurot ja algusaastatel oli vaid kümmekond klienti aastas. Aga ühes kuus kulub 20 000 eurot ainult personalile.
Kas saaksite hakkama ka siis, kui riik teid üldse ei toetaks?
Ma usun küll, et saaks hakkama. Osa teenuseid on sellised, mis makstakse nagunii kinni. Küsimus on selles, kas tahetakse panustada meditsiini arendamisse ja valikuvõimalustesse. Ma arvan, et saaks ka ilma riigita hakkama. Aga kindlasti mitte kõik kliinikud. Need, kes kopeerivad ainult riikliku süsteemi teenuseid, ei saaks hakkama. Kes toovad turule midagi muud, saavad hakkama ka ilma toetuseta.
Riik ju üldiselt luksuskaupu ei toeta. Miks siis peaks toetama luksusmeditsiini?
Ega me ei küsigi raha luksuse eest, me küsime ainult standardse teenuseosa eest, mida pakutakse kõigile ka riiklikes haiglates. Jah, marmorpõrandat, aeda ega maale riik ei toeta. Inimesed ise maksavad selle kinni. Peate ise inimeste käest küsima, miks nad tahavad heas restoranis süüa, miks tahavad heas hotellis magada, miks tahavad tipparstide juures käia.
Küsisin seda siia sõites oma taksojuhilt. Ta oli juhuslikult sünnitanud ühe lapse siin ja teise riiklikus sünnitusmajas Toomemäel. Tema sõnul oli vahe tundes, mis sünnituse ajal tekitati. Toomemäel olevat mingi kaltsuga tädi teda kamandanud. Kui te nüüd sünnitusosakonna kinni panete, kuhu ta siis järgmist last sünnitama läheb?
Minu teada tühja kohta maailmas ei jää. Siiski, väikestes kohtades ongi valikuvõimalus väiksem. Minu arvates on hea, kui pakutakse ka valikuvõimalust. Kes selle valiku siis ikkagi teeb? Kas see autojuht oli sunnitud siia tulema? Kes ta siia tõi? Mis kurja me oleme riigile teinud, et riik meiega nii käitub? Maksumaksja küsib, milleks teid [erakliinikuid] vaja on. Kui tahate ainult inimeste raha eest töötada, laske käia. Küll me elame selle üle, head meditsiini on alati vaja.
Objektiivselt öeldes: kas teie juures töötavad paremad arstid kui riigihaiglates?
See on meie eesmärk, et meiega ei saaks võrrelda ühegi süsteemi arsti. Ma valin ainult parimaid, ainult kirsse, ma ei võta alustavaid arste, ma kutsun meie tiimi ainult tippe. Neid, kellel on vähemalt 20 aastat staaži.
Me ei tea, kuhu läheb nüüd see taksojuht järgmist last sünnitama. Aga kuhu lähevad need 20 koondatud tippspetsialisti? Nende töötasu oli ju siin palju kõrgem, kui oleks riiklikes haiglates.
Me peamegi kirssidele rohkem maksma. Aga ma ei oska prognoosida, mis saab. Eks nad hajuvad ära.
Eestis neile sellist palka enam ei maksta.
Need, kes tahavad lahkuda, lähevad ära. Need, kes tahavad jääda, peavad olema nõus sellega, mida Eestis pakutakse.
Eesti haiglates on ka tippspetsialiste. Näiteks avaliku elu tegelased ja ministrid saavad ka riiklikus haiglas tippmeditsiini. Ega Edgar Savisaart ei opereerinud mingi suvaline arst. Ei olnud ju nii, et vaadati ringi, kes on residentuuris ja pole veel sellist lõikust teinud: „Davai, sina teed!” Osa inimesi saab kvaliteetset ravi ja nad ei pea selle pärast muretsema. Küsimus on selles, mida teie saate. (Vaatab otse silma.) See on puhas juhus. Mina ei tahtnud seda juhust, mina tahtsin teha oma süsteemi nii, et seda juhust ei oleks.
See on teie missioon?
Kui mina olin sünnitushaiglas valves, siis oli meil kaks inimest valves ja korraga sünnitas kümme naist. Meie lahendasime selle olukorra nii, et panime naised järjekorda: kellel oli kõige kriitilisem seis, see oli number üks. Sealt läks edasi: kaks, kolm, neli, viis jne. Võib-olla teie oleksite nõus, et olete sünnitusmajas tähtsusjärjekorras neljas. Aga mina ei taha seda oma lapsele. Mina tahan, et ta oleks esimene. Sellepärast olen ma teinud enda süsteemi. (Viitab kabineti seinal olevatele piltidele.) Nende jaoks... Nad on minu lapselapsed, kaks neist on sündinud siin haiglas, ja ma olen õnnelik, et olen suutnud vähemalt seda pakkuda.
Meie eesmärk oli pakkuda arengut. Las inimene ise otsustab, kas ta tahab 300 euro eest sellist väikest asja osta (osutab 3D-mudelile). Ultraheliuuringu eest riik maksab, aga vaat selle kuju tegemine on midagi rohkemat. See pole standard, see on sellest üle. Meie pakume üle. See ongi see, mida me pakume.