Dr Andrei Sõritsa: meie leiame väikseid asju, millega riik ei tegele

Haigekassa vähendab erakliinikute rahastamist, nii pani uksed kinni ka Eesti seni ainuke erasektori sünnitusmaja Elite.

„Sangla 63,” ütlen taksosse istudes Tartu äärelinna aadressi. „Aa, Elite kliinikusse,” vastab taksojuht reipalt ja pöörab õigesse suunda. Pärin, kas naisi tuleb sageli kliinikusse sõidutada, et aadress nii hästi peas on. Selgub, et sohvril on Elite ja selle juhi Andrei Sõritsaga isiklikum suhe – nimelt on tema laps üks 1307-st, kes on 13 aasta jooksul Elites ilmavalgust näinud. Haiglavõrgu ümberkorralduse ja riikliku toetuse lõppemise tõttu on kliiniku sünnitusosakond alates aprillist suletud. Muid teenuseid pakutakse edasi.

Kohal olles juhatab Andrei Sõritsa mind maja teisel korrusel asuvasse kabinetti, mille sein on paksult täis beebide pilte. Nende ees köidab pilku pisike roosat värvi loote 3D-kuju.

Kas tegu on kliiniku uue teenusega?

Jah, praegu tuntakse selle vastu veel vähe huvi. Küsimus on selles, kui palju inimesed tahavad kasutada meditsiini ja tehnoloogia saavutusi ja millega üldse tegeleb erameditsiini süsteem. Meie tegeleme emotsiooni tekitamisega.

Tegeleme emotsiooni tekitamisega. Idee oli rajada midagi, mida riigilt ei saa.

Minu idee oligi rajada midagi sellist, mida riiklikust süsteemist ei saa. Riik peab hoolitsema selle eest, et oleks olemas standardne teenus maksumaksja raha eest. Erasüsteem pole selleks, et seda dubleerida, vaid et pakkuda midagi teistsugust. Meie leiame väikseid asju, millega riik ei tegele ja mis võivad olla inimesele kasulikud. Siin peitubki meie erilisus: meil on patsientide jaoks rohkem aega ja saame pakkuda mugavust.

Te pakute tegelikult meditsiini luksusteenust. Maalid, marmorpõrandad ja ilutsev aed. Kõik on suurutsev. Ometi olete ikkagi riigist sõltuv, et olete sunnitud koondama, kui natuke raha ära võetakse.

Jah. Sõltume riigist suurte tehnoloogiate puhul, nagu sünnitusabi. See on olnud algusest peale luksuskaup, see on tootnud kogu aeg kahjumit. Aga minu idee oli algusest peale pakkuda samasuguseid teenuseid, mida saab ka ülikooli kliinikumis. Ma tahtsin luua oma kliiniku, kus ma saan teha ka kõiki protseduure alates kunstlikust viljastamisest kuni sünnituse vastuvõtmiseni.

Sünnitusabi pole siis kunagi kasumlik olnud?

Ei, mitte kunagi. Sünnituse hind oli meil umbes 500 eurot ja algusaastatel oli vaid kümmekond klienti aastas. Aga ühes kuus kulub 20 000 eurot ainult personalile.

Kas saaksite hakkama ka siis, kui riik teid üldse ei toetaks?

Ma usun küll, et saaks hakkama. Osa teenuseid on sellised, mis makstakse nagunii kinni. Küsimus on selles, kas tahetakse panustada meditsiini arendamisse ja valikuvõimalustesse. Ma arvan, et saaks ka ilma riigita hakkama. Aga kindlasti mitte kõik kliinikud. Need, kes kopeerivad ainult riikliku süsteemi teenuseid, ei saaks hakkama. Kes toovad turule midagi muud, saavad hakkama ka ilma toetuseta.

Riik ju üldiselt luksuskaupu ei toeta. Miks siis peaks toetama luksusmeditsiini?

Ega me ei küsigi raha luksuse eest, me küsime ainult standardse teenuseosa eest, mida pakutakse kõigile ka riiklikes haiglates. Jah, marmorpõrandat, aeda ega maale riik ei toeta. Inimesed ise maksavad selle kinni. Peate ise inimeste käest küsima, miks nad tahavad heas restoranis süüa, miks tahavad heas hotellis magada, miks tahavad tipparstide juures käia.

Küsisin seda siia sõites oma taksojuhilt. Ta oli juhuslikult sünnitanud ühe lapse siin ja teise riiklikus sünnitusmajas Toomemäel. Tema sõnul oli vahe tundes, mis sünnituse ajal tekitati. Toomemäel olevat mingi kaltsuga tädi teda kamandanud. Kui te nüüd sünnitusosakonna kinni panete, kuhu ta siis järgmist last sünnitama läheb?

Minu teada tühja kohta maailmas ei jää. Siiski, väikestes kohtades ongi valikuvõimalus väiksem. Minu arvates on hea, kui pakutakse ka valikuvõimalust. Kes selle valiku siis ikkagi teeb? Kas see autojuht oli sunnitud siia tulema? Kes ta siia tõi? Mis kurja me oleme riigile teinud, et riik meiega nii käitub? Maksumaksja küsib, milleks teid [erakliinikuid] vaja on. Kui tahate ainult inimeste raha eest töötada, laske käia. Küll me elame selle üle, head meditsiini on alati vaja.

Objektiivselt öeldes: kas teie juures töötavad paremad arstid kui riigihaiglates?

See on meie eesmärk, et meiega ei saaks võrrelda ühegi süsteemi arsti. Ma valin ainult parimaid, ainult kirsse, ma ei võta alustavaid arste, ma kutsun meie tiimi ainult tippe. Neid, kellel on vähemalt 20 aastat staaži.

Me ei tea, kuhu läheb nüüd see taksojuht järgmist last sünnitama. Aga kuhu lähevad need 20 koondatud tippspetsialisti? Nende töötasu oli ju siin palju kõrgem, kui oleks riiklikes haiglates.

Me peamegi kirssidele rohkem maksma. Aga ma ei oska prognoosida, mis saab. Eks nad hajuvad ära.

Eestis neile sellist palka enam ei maksta.

Need, kes tahavad lahkuda, lähevad ära. Need, kes tahavad jääda, peavad olema nõus sellega, mida Eestis pakutakse.

Eesti haiglates on ka tippspetsialiste. Savisaart ei opereerinud mingi suvaline arst.

Eesti haiglates on ka tippspetsialiste. Näiteks avaliku elu tegelased ja ministrid saavad ka riiklikus haiglas tippmeditsiini. Ega Edgar Savisaart ei opereerinud mingi suvaline arst. Ei olnud ju nii, et vaadati ringi, kes on residentuuris ja pole veel sellist lõikust teinud: „Davai, sina teed!” Osa inimesi saab kvaliteetset ravi ja nad ei pea selle pärast muretsema. Küsimus on selles, mida teie saate. (Vaatab otse silma.) See on puhas juhus. Mina ei tahtnud seda juhust, mina tahtsin teha oma süsteemi nii, et seda juhust ei oleks.

See on teie missioon?

Kui mina olin sünnitushaiglas valves, siis oli meil kaks inimest valves ja korraga sünnitas kümme naist. Meie lahendasime selle olukorra nii, et panime naised järjekorda: kellel oli kõige kriitilisem seis, see oli number üks. Sealt läks edasi: kaks, kolm, neli, viis jne. Võib-olla teie oleksite nõus, et olete sünnitusmajas tähtsusjärjekorras neljas. Aga mina ei taha seda oma lapsele. Mina tahan, et ta oleks esimene. Sellepärast olen ma teinud enda süsteemi. (Viitab kabineti seinal olevatele piltidele.) Nende jaoks... Nad on minu lapselapsed, kaks neist on sündinud siin haiglas, ja ma olen õnnelik, et olen suutnud vähemalt seda pakkuda.

Ma ei võta alustavaid arste, vaid kutsun meie tiimi ainult tippe.

Meie eesmärk oli pakkuda arengut. Las inimene ise otsustab, kas ta tahab 300 euro eest sellist väikest asja osta (osutab 3D-mudelile). Ultraheliuuringu eest riik maksab, aga vaat selle kuju tegemine on midagi rohkemat. See pole standard, see on sellest üle. Meie pakume üle. See ongi see, mida me pakume.

Elites poputati sünnitajaid

Pärast sünnitusosakonna sulgemise avalikustamist jagasid naised kliiniku Facebooki lehel kogemusi. „Elites sain kõik ja rohkemgi veel, mind ümbritsesid parimad arstid, kes olid nii suureks toeks. Poputamise all mõeldakse siin ikkagi seda, kui palju sinuga tegeletakse, sinu ja lapse eest hoolitsetakse. Ei pea võitlust pidama perepalati pärast või privaatsuse pärast. See kõik on äärmiselt oluline! Äärmiselt kurb uudis!” kirjutas 2014. aasta mais Elites sünnitanud Jane Jürimäe. Ta on üks neist 32 naisest, kelle sünnitus võeti vastu pärast riikliku toetuse lõppemist. Elitesse jõudis Jürimäe Deniss Sõritsa (Andrei poja) kaudu, kes aitas teda raseduse ajal. „Kuna mul oli raseduse ajal raske periood elus, siis ma tahtsin, et vähemalt sünnitus oleks muretu,” põhjendas Jürimäe. Oma esimese lapse sünnitas ta Viljandis, mis annab hea võrdluse. Ema sõnul on kõige olulisem vahe selles, kuidas arstid patsiendiga käituvad. „Nad hoolitsevad sinu eest. Hoiavad positiivset mõtlemist. Pakuvad erinevaid võimalusi: kas tahad minna vanni või hingata naerugaasi. Alati võid esitada küsimusi ja keegi ei vaata sinu peale viltu.” Kogu kliinik on Jürimäe sõnul kodune ega jäta isegi haigla muljet. Tavahaiglaga võrreldes krõbeda hinna kohta ütles õnnelik ema, et hind pole oluline, kui ta on kindel selles, mida selle eest saab.

Andrei Sõritsa viljaka impeeriumi ajalugu

Andrei Sõritsa aktsendist võib aimata tema Vene päritolu. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja töötanud aastaid ülikooli kliinikumis naistearstina. Sealt pärineb tema ettevalmistus era-

kliiniku loomiseks. Kui välisriikide teadlased tulid 1990-ndatel tutvuma Eestis korraldatava kunstliku viljastamisega, mis sel ajal meenutas kosmoseteadust, pidid nad ehmuma, nähes, kus seda kõike tehti. Töökeskkond oli Sõritsa meenutuste järgi hirmutav: lagi varises ja põrand oli sada aastat vana. Juba siis üritas Sõritsa süsteemi muuta ja kirjutas isegi toonasele sotsiaalministrile Marju Lauristnile uute tehnoloogiate vajalikkusest. Lauristin olevat siis vastanud, et see, mida Sõritsa tahab luua, on luksusmeditsiin ja meil ei ole seda vaja. Sõritsa ütles haigla juhtkonnale: võtame laenu ja teeme maja korda. Kui küsiti, kes selle eest maksab, vastas Sõritsa, et patsient maksab. Siis näis tema jutt naeruväärne, kuid riiklikus süsteemis pettununa otsustas ta lahkuda ja näidata, et see on võimalik.

1998. aastal alustas ta Tähe era-kliinikust ja juba 2001. aastal avas uksed Elite kliinik, mis on eelkõige tuntud viljatusravi ja kunstliku viljastamise poolest. Keldrikorrusel asub maja süda – spermapank.

Nüüdseks on Sõritsast saanud omamoodi viljakusjumal. Tänu kliiniku personali abile sünnib igal aastal kunstliku viljastamise teel ligi sada last. Samas majas jõudis enne teenuse lõpetamist sündida 1307 last, kusjuures 13 aasta jooksul ei lõppenud ükski sünnitus surmaga. Edu saab ka rahasse ümber arvutada. 2013. aastal teeniti 2,2 miljonit eurot müügitulu ja aasta lõpetati 168 000 eurose kasumiga. Nüüd ütleb riik Sõritsale taas, et luksusmeditsiini pole vaja. Haigekassa ei rahasta enam viit eri meditsiiniteenust, kolme rahastamine jätkub. Sellest hoolimata pakutakse eriarstiabi edasi 11 erialal ja tööd jätkab 40 eriarsti. Kuna Elite tegutseb väga spetsiifilises nišis, siis riigi raha Sõritsa impeeriumi palju ei kõiguta. Sünnitusosakonna sulgemine mõjub kasumiaruandele pigem positiivselt, sest tegu oli pidevalt kahjumit tootnud teenusega. Kliinikumi võimekusest kõneleb tõsiasi, et sünnitusabi pakuti edasi veel aasta aega pärast haigekassa lepingu lõppemist – osalt sünnitajate, osalt enda rahakoti najal. Lisa saab teenida ka harukliinikute ruume välja rentides.

TÜ kliinikum katab nüüd kõik piirkonna vajadused

Vivika Tamra

Haigekassa avalike suhete osakonna assistent

Haigekassa sõlmib raviasutustega tähtaegsed ravi rahastamise lepingud, mis põhinevad Eesti elanike vajadustel tervishoiuteenuste järele. Esmalt sõlmime lepingud haiglavõrgu arengukava haiglatega ja seejärel – kui mõnel erialal ei ole arengukava haiglal piisavat võimet teenust osutada – otsime lisapartnereid. Elite sai haigekassa lepingupartneriks sünnitusabis ajal, mil Tartu ülikooli kliinikumi vastav osa oli vanades kitsastes oludes ja võimalus kõiki sünnitajaid vastu võtta oli piiratud. Nüüdseks on kliinikumis valminud uus korpus, sünnitusabi antakse täiesti uutes tänapäevastes oludes ja suudetakse teenindada mitte ainult Tartut, vaid rohkemgi. Kliinikumi tervikkompleksi kuuluvad ka vastsündinutele vajaduse korral kiiret kõrgtehnoloogilist ravi tagav lastekliinik ja operatsiooniplokk ning intensiivravi.

Seega on ülikooli kliinikus tagatud kõigi sünnituste kiire ja terviklik käsitlus ka kõige ootamatumate olukordade puhul. Uueks lepinguperioodiks ei olnud vajadust sünnitusabis peale Tartu ülikooli kliinikumi rohkemate lepingupartnerite konkurssi välja kuulutada.