Sümptomid avalduvad juba mõne tunni jooksul pärast nakatumist. Selle tõve tüsistustena võivad inimesele jääda püsivad neuroloogilised kahjustused ning 10% Powassani viirusega nakatunuist, kellel on tekkinud entsefaliit, on haigussse ka surnud.

Ameerika Ühendriikides on uuritud ka Bourboni viirust, mis levib samuti puukide vahendusel. Sellest viirusest on oma raportites teatanud nii ScienceAlert kui USA nakkushaiguste keskus, kuid viiruse avastamiseks vajalikke laboratoorseid teste pole veel välja töötatud. Samas on fikseeritud ühe inimese surm just sellesse viirusesse nakatumise tagajärjel.

2014. aastal leiti Saaremaa puukidelt haigustekitaja Candidatus Neoehrlichia mikurensis, mida Eestis pole inimestel siiski veel diagnoositud.

“Tegemist on patogeeniga, mis avastati 2013. aastak aastal kogutud puukidel,” ütles toona teadur Julia Geller Tervise Arengu Instituudi viroloogiaosakonnast, mis uurib koostöös Tartu ülikooliga haigusetekitajaid puukidel. Tema andmeil oli haigusetekitaja 3,6 protsendil uuritud puukidest. Järvamaa puukidel oli see näitaja 2,5 protsenti.

Gelleri sõnul põhjustab nii Euroopas kui ka Aasias puukidelt ja närilistelt leitud Candidatus Neoehrlichia mikurensis bakteriaalset haigust, mille kohta on teavet alles üsna vähe ning maailmast laekuv info ei ole terviklik.

Gelleri andmeil pole haigus nii raske nagu puukentsefaliit, ent on üsna pika kuluga ning võib kaasa tuua kolm kuni kaheksa kuud kestva palaviku. Haigus peaks olema ravitav antibiootikumidega.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid