Rasedusaegsed uuringud
Kõigile on teada, et rasedus ei ole haigus, aga on teatud uuringud, mida soovitatakse kõigil rasedatel teha, veendumaks, et nii sinu kui ka lapsega on kõik korras. Sellepärast on väga oluline, et sa käiksid pidevalt kontrollis, pigem tihemini kui harvem, keskmiselt kümme korda raseduse jooksul. Kui sul esineb tervisega probleeme, võtab sind vastu naistearst, muidu on su visiidid ämmaemanda juures.
Enamus rasedusi kulgeb probleemideta, seega võib kümme visiiti paljuna tunduda, kuid ära unusta: rase vastutab kahe eest. Aina enam tõestavad uuringud, et tihe kontrollis käimine tasub ennast ära - mida varem sa raseduse algfaasis arstile lähed ja ühtegi visiiti vahele ei jäta, seda suurem on tõenäosus, et su laps sünnib tervena. Siit leiad lühikirjelduse, mis sind kontrollides ees ootab.
Vaginaalne uuring
Esimesel läbivaatusel viib arst läbi vaginaalse uuringu, et kontrollida tupe kaudu kas su emaka suurus vastab raseduse kestusele ning kas kõik on korras.
Vereproovid
Esimesel põhjalikul uuringul võetakse veeniverd, et kindlaks määrata sinu veregrupp, reesusfaktor (võimaliku reesuskonflikti pärast), tehakse süüfilise RPR- test ja mõõdetakse hemoglobiini taset. Kui see on liiga madal, pead eraldi rauatablette võtma hakkama. Samuti mõõdetakse vereproovist kahte raseduse proteiini.
Vererõhu mõõtmine
Igal visiidil mõõdetakse sul vererõhku, kui ta on liiga kõrge või madal, võib see viidata gestoosile ning nii sind kui ka loodet kahjustada.
Uurini analüüsid
Uuriniproovidest vaadatakse, ega sul põletikke ja valku uriinis pole. Uriinis leiduvad bakterid on märgiks põie- või neeruvaagnapõletikust ja sel juhul on ravi vajalik.
Naistel alates 35. eluaastast tõuseb risk kromosoomhaigusega lapsest, levinum neist on Downi sündroom. Ainus viis sünnieelselt kindlaks määrata, kas lapsel on Downi sündroomi või ei, on teha invasiivne diagnostiline uuring: amniotsentees või koorionibiopsia. Koorionibiopsia viiakse läbi raseduse 11-13. nädalal ja selle käigus võetakse platsentast väike koeproov. Amniotsentees tehakse pärast raseduse 15. nädalat- selle käigus võetakse proov loodet ümbritsevast veekotist. Seda uuringut viiakse läbi vaid ema nõusolekuga, kuna nad on mõlemad riskantsed: umbes 1% naistest katkeb nende uuringute tõttu rasedus.
Kardiotokograafia (KTG)
12. rasedusnädalast alates tehakse emale kardiotokograafia, millega registreeritakse lapse südamelöögid ja emaka kokkutõmbed. Sellele tuginedes on võimalik saada ettekujutus lapse hetkeseisundist. KTG-d kasutatakse juhul, kui loode liigutab tavapärasest vähem. Raseduse viimastel nädalatel ja sünnituse alguses tehakse KTG-uuring kõigile rasedatele.
Ultraheli
Ultraheliuuringut viiakse vähemalt korra igas trimestris läbi, kui su rasedus kulgeb probleemideta, piisab neist kordadest täielikult. Tänapäeval tehakse juba raseduse alguses eraldi tupesisene ultraheli, et rasedust tuvastada, sünnituskuupäev paika panna ja loote eluvõimelisus kindlaks määrata.
9.-12. nädalal arvutab arst raseduse suuruse ning eeldatava sünnikuupäeva.
19.- 22. nädalal järgneb põhjalik uuring, jälgimaks loote arengut, et avastada võimalikke arengurikkeid ja selgitamaks välja kaksikraseduse olemasolu.
29.-32. nädalal vaadatakse loote organite (aju, südame, neerude) arengut. Selles ajavahemikus arvutatakse ka beebi sündimiseaegne kaal ja peaümbermõõt.
Doppleri uuringuga on võimalik saada lisainfot loote seisundi kohta. Sellega mõõdetakse verevoolu loote nabaväädi arteris, aju keskarteris, venoosses juhas ning emakaarterites. Mõnes kliinikus on olemas 3D ultraheli, millega sa näed oma last nagu kinos, samuti lihtsustab 3D ultraheli teatud diagnoose kiiremini kindlaks määrata.
