Vanus mõjutab viljakust

Esmalt kiire bioloogiatund: rasestumiseks peab küps munarakk munajuhas seemnerakuga ühinema. Mehed suudavad eostamisvõimelisi spermatosoide toota kõrge vanuseni. See eest juba 30 eluaasta lähenedes esineb naistel munaraku eraldumiseta tsükleid.

Vastavalt fertiilsus-statistika keskmistele näitajatele tuleb 35-aastasena arvestada, et aastas esineb kolm kuni viis „viljatut” tsüklit, 40-aastasena on selliseid tsükleid juba seitse. 50-aastasena kaob viljakus täielikult. Ometigi ei ole paanikaks põhjust: paljud naised rasestuvad ka pärast 35. eluaastat ja mõnikord isegi 40-aastasena.

Keskne küsimus on: kas ka mina kuulun nende naiste sekka, kes on võimelised hilisemas eas lapse saamiseks? Ja kas ma võin järgmise lapsega veel oodata või surub aeg peale?

Keskmine ja isiklik viljakus

Freiburgi hormoonispetsialist professor Franz Geisthövel tegi testi, mis annab aimu isiklikust viljakusest. Antud test aitab määrata „munasarjade varu”.

Enne testist lähemalt rääkimist pisut infot: munarakud kujunevad juba varajases embrüo faasis ja seda peaaegu kujuteldamatus koguses. Sündimata tüdruku väikestes munasarjades on 20. rasedusnädalaks kujunenud peaaegu seitse miljonit munarakku. Äsjasündinud piigal on umbes miljon sugurakku.

Kui teismeeas küpsevad esimesed munarakud, ootavad munasarjades umbes 400 000 sugurakku. Kuigi tsükli käigus valmib ainult üks (harva ka kaks) muna, kasutatakse protsessi käigus ära umbes 1000 sugurakku.

Kiiresti numbreid kokku lüües saame teada, et 400 000 munarakku tagavad viljakuse umbes 35 aastaks. Ometigi on erinevused suured: leidub 35-aastaseid, kelle munarakkude tagavara on juba peaaegu otsakorral. Samas leidub 40-aastaseid, kellel veel nii mõnigi viljakusaasta ees.

Viljakustesti tööpõhimõte

Et teada saada, kui hästi või halvasti on konkreetsel juhul viljakusega lood, vaatab arst viiendal-kuuendal tsüklipäeval ultraheli abil (seejuures sisestatakse andur tuppe) munasarju. Ta hindab:

- munasarjade suurust. Hea on umbes 20 millimeetrine läbimõõt.

- folliikulite arvu. Kui põiekesi on viis või rohkem, on munasari väga reibas. Kolm või vähem põiekest viitavad viljakuse vaibumisele.

- siseehitust. Seejuures vaadeldakse munasarjade sidekudet. Vähe sidekudet tähendab, et folliikulitele on piisavalt ruumi. Palju sidekudet see eest tähendab, et munarakud on enamjaolt ära kasutatud ja koel on ruumi kasvada.

Pärast ultraheliuuringut, mis kestab kõigest paar minutit, jaotab professor Geisthövel munasarjad viide tasemesse (kus +2 tähendab suurt varu, 0 keskmist ja -2 tähendab, et varu on otsakorral).

Hormoonide kooskõla

Vere hormoonuuring täiendab ultraheli leide. Otsitavad hormoonid on LH ja FSH, mis osalevad suurel määral munaraku valmimisel. FSH-d (folliikuleid stimuleeriv hormoon) eritab tsükli alguses ajuripats.

Munasarjad „vastavad” LH-ga (luteiniseeriv hormoon), mis FSH jõudu kasutades kannab hoolt munaraku valmimise ja küpsemise eest ning viimaks vallandab ovulatsiooni. FSH ja LH jaotumine laseb teha viljakuse kohta järeldusi. Kui FSH-d on rohkem, võib karta, et munasarjad on „vastamiseks” juba liiga nõrgad.

Kui kauaks see prognoos kehtib? Professor Geisthöveli sõnul kehtivad tulemused vähemalt kolm kuni viis aastat.