Organismi jõudes mõjutab alkohol inimese aju ja see omakorda mõjub mitmel erineval moel inimese käitumisele. Alkoholi tarvitades väheneb inimese enesekontroll, suureneb impulsiivsus, mida inimesed tajuvad sageli piiride kadumisena. Kehvemaks muutuvad tähelepanu ja mälu ning nõrgeneb koordinatsioon. Väheneb ka suhtlemisvõime ja sõnavara muutub piiratuks. Alkoholi tarvitamine võib kaasa tuua agressiivsust, riskeerivat käitumist ja ebamõistlikke otsuseid. Alkohol ja teised meelemürgid mõjuvad laste ja täiskasvanute ajule veidi erinevalt ja oluline on teada seda, et mõju laste ajule on oluliselt tugevam, kui täiskasvanute puhul.

Lapse aju on veel arenev organ, mis vajab aega täielikuks küpsemiseks ja selle arengu käigus on aju väga tundlik erinevatele mõjutajatele. Lapse- ja noorukieas tarvitatav alkohol kahjustab ajurakke. Tasub meeles pidada seda, et alkoholi mõju aju eesmisele osale ehk otsmikusagarale on selgelt olemas. Mida varasemas eas alustab laps alkoholi tarvitamistega seda suurem on tõenäosus, et otsmikusagara poolt juhitavad protsessid ei arene täielikult välja. See piirkond ajust aitab teha otsuseid ja võtta vastutust oma valikute eest, seostada uut infot varasemaga ja jätta meelde õpitut, kontrollida ennast ja kasutada oma tahtejõudu, mõelda kriitiliselt ja teha koostööd teiste inimestega. Kõik need oskused on hädavajalikud selleks, et inimene oma elus hästi hakkama saaks.

Alkoholi tarvitamise põhjused

Sellel, miks noored hakkavad alkoholi tarvitama, on mitmeid erinevaid põhjused ja ka selliseid, mille osas on vanematel suur mõju. Tavaliselt mõeldakse, et joomisega tahavad teismelised piire katsetada ja midagi uut proovida lihtsalt selle pärast, et nad on sellises vanuses, kuid vanemad võiks mõelda veidi laiemalt võimalikele erinevatele põhjustele:

1. Igavuse tundmine ja see, kui lapsel pole piisavalt palju huvitavaid vaba aja tegevusi, on üks põhjustest, miks laps võib oma sõpradega koos vaba aega sisustada joomisega. Laps vajab selliseid tegevusi, milles ta peab veidi pingutama ja õppima, kuid saab samas ka eduelamusi, mis aitavad tal end tunda kompetentsena. Enesearenguks on lapsele vaja raamistatud, eesmärkidega tegevusi, milles nad saavad oma võimeid arendada. Just seda pakuvad erinevad kunstide, teaduse, tehnoloogia või spordiga seotud huvialategevused.

Vanema ülesanne on leida lapsele sobivad koduse eluga seotud ülesanded ning huvialaring või treening, mis on tema lapse jaoks paraja koormusega ning sobiks tema võimetega.

2. Stress ja ärevus võivad suurendada tõenäosust, miks noored hakkavad liiga varases eas alkoholi tarvitama. Teismelise elus on mitmeid selliseid perioode, mil pinge suureneb ja ta võib tunda ärevust seoses tuleviku, kooli lõpueksamite, sõprussuhetega seoses. Kui tal pole veel oskusi oma pingete maandamiseks, siis võib ta otsustada alkoholi tarvitamise kasuks. Samuti võib häbelikkus ja arglikkus teiste inimetsega suhtlemisel viia selleni, et noor hakkab jooma, lootes tunda end julgema ja vabama suhtlejana.

Vanema ülesanne on õppida ise ja õpetada lapsele erinevaid lõõgastumise viise, mis ei kahjusta tervist ega suhteid. Vanem peaks olema see inimene, kes suudab oma last võtta sellisena nagu laps on ning tema enesekindlust suurendada läbi toetuse ja tunnustuse jagamise.

3. Soov sobituda seltskonda ehk olla sõprades seas nendega sarnane on kahtlemata teismeeeale väga iseloomulik. Lastel on tugev vajadus leida väljaspool pereringi eakaaslastest sõpru, kellega koos aega veeta ja kellelt tunnustust saada. Kui juhtub, et sõprade seltskonnas on kombeks igal nädalalõpul koos pidutseda ja sealjuures alkoholi tarvitada, siis on noorel päris raske sellise vabaaja veetmise viisiga mitte kaasa minna ja sõpradest erinev olla.

Vanema ülesanne on julgustada oma last olema selline nagu tema on ja õpetada seda, kuidas vajadusel öelda sõprade seltskonnas “Ei” alkoholi tarvitamisele või teistele vastuvõetamatutele käitumistele.

4. Alkoholi kättesaadavus suurendab võimalust, et lapsed hakkavad liiga varases eas seda tarvitama. Kui teismelise ümber on sõprade hulgas juba täisealisi inimesi või leidub võõraid täiskasvanuid, kes on valmis talle alkoholi ostma või seda pakkuma, on ka loomulikult suurem tõenäosus selle joomiseks. Mida raskem või ebamugavam on alkoholi kätte saada, seda väiksem on võimalus, et noored joovad.

Vanema ülesanne on mitmeid kordi rääkida lapsega sellest, millised on seaduse järgi lubatud ja keelatud tegevused, kuidas alkohol inimest ja kogu tema elu mõjutab ning sellise vestluse käigus tähelepanelikult kuulata lapse arvamust sel teemal.

Seega on vanemate mõju laste alkoholi tarvitamisega seotud otsustele määravad, sest mida hiljem inimesed alustavad alkoholi tarvitamisega, seda “tervemaks” jääb nende aju ja seda väiksem on oht, et nad hakkavad alkoholi liigselt tarvitama või tekib sõltuvus ja sellega kaasnevad muud tõsised probleemid. Lükates alkoholi tarvitamise alustamise aega võimalikult kaugele, vähemalt täisealiseks saamiseni väheneb oht, et tarvitamise üle kaob kontroll.

Autor: Auli Andersalu-Targo; Audentese Erakooli ja Spordigümnaasiumi koolipsühholoog, Lastekaitse Liidu koolitaja, lisainfo tarkvanem.ee