Me ei oska lapsele pakkuda seda, mida ta tegelikult vajab
Oma alateadvuses teab laps, et ta tuli siia maailma missiooniga. Ta tahab suureks kasvada selleks, et ühel päeval asuda oma kohale ühiskonnas ja anda sellesse oma positiivne panus. Samuti teab ta, et tal on selle missiooni täitmiseks vaja ettevalmistust ja ta ei saa seda teha ise, kuna ta on liiga väike, liiga habras ja liiga sõltuv täiskasvanutest, kes tema eest hoolitsevad.
Sobiv keskkond ja valmis täiskasvanu
Mis võiks olla lapsele veel parem kui kasvada keskkonnas, mis rahuldab tema keha, hinge ja vaimu vajadusi arenemiseks? Mis saaks olla talle parem kui armastavad ja sõbralikud vanemad ning õpetajad, kes mõistavad tema iseloomu ja vajadusi ning on valmis ohverdama ennast, et neid toetada selleks, et laps saaks turvaliselt areneda oma elurajal. Visioonid .ee vahendab meile suurepäraseid soovitusi, mis aitavad kaasa sinu lapse terviklikule arengule.
Kuna laps tahab suureks kasvada ja sarnaneda teda ümbritsevatele inimestele, on tal vaja kohta, kus harjutada oskusi, mis aitavad tal saada kontrolli oma keha üle, samuti õppida oma arenemiseks muid vajalikke asju. Ta tahab kohta, kus arendada enesekindlust ning kus tal on vabadust korrata harjutusi ikka ja jälle, kuni need on omandatud ja ta võib edasi siirduda järgmiste juurde.
Mängul on lapse arengus väga tähtis roll, kuid sellest üksi ei piisa — laps tahab enamat. Ta tahab olla hõivatud tegevustesse, mida näeb täiskasvanuid tegemas, aga temale sobivas suuruses vahenditega. Nende katsetuste kaudu saavutab ta oskused ja nagu varem öeldud, on tal suur soov ennast edaspidiseks eluks ette valmistada. See ongi põhjus, miks ta soovib oma arengutasemele vastavaid väljakutseid, mis peaksid olema esitatud samm-sammult, et ta saaks olla edukas igas etapis. Ja ta õpib paremini, kui saab tegevusi ise vabalt valida.
Sisemine õpetaja on põhiline õpetaja
Kuulsa pedagoogi Maria Montessori printsiipide järgi loodud keskkond ongi selline, mille eesmärgiks on võimaldada lapsele arengut tasakaalustatud viisil. Riiulitel ei ole mitte mänguasjad, vaid kasvatuslikud materjalid, mida laps kasutab oma isiksuse arendamiseks, ükskõik kas tema keha, vaimu või sotsiaalsete oskuste arendamisel. Iga materjali eesmärk on selge täiskasvanule, kuid mitte lapsele, kes intuitiivselt alles seab oma samme elurajal.
Lapses on kõrgem intelligentsus ning see sisemine õpetaja inspireerib teda kasvama ja edasi pürgima. Sellepärast ongi tähtis last vaadelda ja jälgida tema juhatust. Mis last huvitab? Millest on ta innustunud, sest just sellele me peaksime reageerima, selle asemel, et peale sundida ükshaaval tegevusi väljastpoolt.
Kui lapses on soov õppida ning ta on valmis tegema järgmise sammu ja me anname talle selleks õige materjali, mis seda toetab, siis on ta heameelega valmis õppima, sest tema vajadus on rahuldatud. Siis on ta keskendunud ja kontsentreeritud ning tahab korrata seda tegevust ja õppimine toimub sügavuti. Nii on meil loodud olukord, kus laps on kujunemas inimeseks, kelleks ta ühel päeval saab. See on tema amet ja püha tegevus!
Sellepärast peame olema tähelepanelikud, et me ei võtaks üle lapse sisemise õpetaja ülesandeid, vaid oleksime tagasihoidlikud ja samas altid arendama loovaid võimeid lapses. Seeläbi saame häälestuda tema tõelistele vajadustele, vastupidiselt arvamusele, et me automaatselt teame neid ja teeme otsuseid lapse asemel, kui tegelikult peaks ta neid tegema ise.
Sisemise soovi ja välimise materjali kooskõla on parim
Tõeline areng toimub, kui on loodud „suurepärane sobivus“ — kui lapse sisemine vajadus areneda leiab omale sobiva välise materjali. Just see kinnistab lapse huvi ja pühendumise ning annab talle soovi teha seda tegevust ikka ja jälle, niikaua, kui ta on selle erinevad aspektid omandanud. Laps tahab õppida ning saab sellest rahulduse, kui see soov tuleb temast endast. Vastasel juhul on ta sellest ainult pealiskaudselt huvitatud või üldse mitte. Ta ei taha iseseisvalt tegevust korrata või kulgeb sihitult ühelt tegevuselt teisele, süvenemata ühessegi nendest. On selge, et see mõjutab tema kogemust tulemuse suhtes ja ta võib kergesti hakata nägema õppimisprotsessi tüütu kohustusena, mitte kingitusena, mis võib põnevust tekitada.
Sisemine õppimismeetod on lapse vajadusi arendav, seepärast on see rahuldust pakkuv nii lapsele kui täiskasvanule, kes mõlemad arenevad selles protsessis. Laps on pärast esialgset sissejuhatust materjali ise õppinud ja on motiveeritud, kuna suurema osa otsuseid ja avastusi teeb ta ise. Teda ei pea sundima õppima ja tal on piisavalt aega õppida pingevabalt, enne, kui ta järgmise väljakutse juurde edasi läheb.
Traditsioonilises haridussüsteemis on tavaline, et keskendutakse lastele kui grupile, mitte kui ainulaadsetele indiviididele erinevate huvide ja arengutasemetega. Kõik osalevad ühiselt samades tegevustes, teevad samu asju koos, üheaegselt, ning lähevad järgmiste tegevuste juurde koos, sõltumata sellest, kas nad on selleks valmis või mitte. Selle juures motivatsiooni on kas vähe või seda polegi, sest keegi väljastpoolt teeb laste eest enamiku otsuseid ja on üldine arvamine, et lapsed ei taha õppida ja seepärast tuleb neid selleks sundida.
Autor: Margrethe Josefsen
Allikas: visioonid.ee
