Lapsed õpivad kindla mudeli ehk eeskuju järgi. Kui me anname oma käitumisega signaali, et alkohol käib igapäevase elu juurde ning on aktsepteeritav kasvõi mõnikord, siis on üsna kindel, et laps peab klaasi tõstmist edaspidi tavaliseks normkäitumiseks ja hakkab seda võimalikult vara ka iseseisvalt tegema. Koduses keskkonnas toimunud alkoholi proovimine kannab lapse jaoks endas arusaama, nagu lubaks vanemad alkoholi tarbida.

Emal-isal tuleb lapse otsuseid mõjutada muul viisil. Isegi kui vanemad ise aeg-ajalt tarbivad alkoholi, peaksid nad lapsele selgitama, miks see talle keelatud on. Uuringud näitavad, et need lapsed, kelle vanemad neile kodus alkoholi ei paku, alustavad selle tarbimist teistest eakaaslastest keskmisest palju hiljem. Selliste laste vanemad seletavad ja põhjendavad oma käitumist, jätavad lapsele vabadust, ent seavad kindlad piirid.

Kõige parem on lapsega riskiteemadest rääkida — sealhulgas ka alkoholi tarbimise tagajärgedest — ja lapse suhtumist suunata just selles eas, kui ta alles kujundab oma arusaamu ehk vanuses 8-12 eluaastat.

Parim aeg perekonna väärtuste kinnistamiseks alkoholi, tubaka ja muude riskeerivate käitumiste suhtes on enne teismeea algust (enne umbes 11. eluaastat), kuni laps on vastuvõtlik vanematelt tulevale infole.

11-aastane võib küll tunduda liiga väike, et temaga alkoholist rääkida, aga tänapäeval alustavad lapsed meelemürkide proovimisega väga varakult. Eesti statistikast on näha, et 11-aastaste hulgas on nii suitsetamine kui alkoholi proovimine üsna laialt levinud. Umbes kolmandik on selleks ajaks proovinud lahjat alkoholi, umbes sama paljud on suitsetanud. Ennetus toimib kõige paremini siis, kui seda teha "enne".

Millal siis üldse võib alkoholi juua ja suitsetada?

Sellele küsimusele ei ole ühest ja head vastust olemas - ega alkohol ja tubakas ju täiskasvanutele ka kasulik ei ole. Aga praktilistel kaalutlustel võib lähtuda seadusest ja öelda, et kuna alla 18-aastastele on tarvitamine keelatud, siis ka teie pere lähtub sellest.

18. eluaastaks on enamikul lastest välja kujunenud peamised oskused iseseisvaks eluks, nende kriitiline mõtlemine on paremini arenenud ning neil on eesmärgid järgmisteks eluperioodideks. Kui lapsed ei ole seni alkoholi ega tubakat tarvitanud ja see on olnud nende enda otsus, mida vanemad on toetanud, on tõenäoline, et nende edasine käitumine alkoholi ja tubakaga (kuigi see ei ole kunagi täiesti ohutu) ei vii neid nii kiiresti sõltuvusse.

Mis juhtub, kui esimesed vestlused jätta hilisemasse vanusesse?

Teismeea (ligikaudu 11-19-aastaste) areng erineb tunduvalt lapse varasematest arenguperioodidest. Selle perioodi jooksul peavad lapsed omandama oskused iseseisvalt mõelda ja toimida ning eakaaslaste hulgas toime tulla. Lühidalt: teismeeas valmistutakse iseseisvaks eluks.

Vanematelt ja õpetajatelt tulevat infot ei võeta siis enam nii tõsiselt, see võib tunduda mõttetu näpuga viibutamisena. Lapse jaoks on siis olulisem info, mis tuleb eakaaslastelt, sest just nende hulgas tuleb sel arenguperioodil saavutada populaarsus.

Kui Su laps teismelisena ei joo, võiksid toetada olukordi, kus ta saab selle üle uhkust tunda ning sellist normi tekitada terves oma seltskonnas.

Rohkem informatsiooni lapsega meelemürkidest rääkimiseks ja olukordade lahendamiseks leiab aadressilt tarkvanem.ee.