Kodu on laste jaoks ohtlik koht

Väikeste lastega juhtuvad õnnetused enamasti oma kodus — väiksemad vajavad haiglaravi eelkõige põletuse, vanemad lapsed kukkumistrauma tõttu. Kodukeemia allaneelamine võib põhjustada eluaegseid kannatusi ja keeruliste ravivõtete kasutamist näiteks söövituste puhul suuõõnes ja söögitorus.

Poisse on vigastatute hulgas kaks kolmandikku

Lapsed vigastavad end väga erinevates paikades, kuid kõige sagedamini siiski kodus, kus põnn peaks toimetama erilise hoole ja valvsa pilgu all. põletustest 90% on alla kaheaastastel lastel ja vigastatakse end peamiselt kuumade vedelikega, vanemate laste vigastused on enamasti kukkumistest, vahendab Tallinna lastehaigla pediaater Lagle Suurorg.

„Enamiku traumadest (76%) saavad lapsed vabal ajal ja sportides (17%). Vanemad lapsed vigastavad end rollerilt, jalgrattalt, rulalt kukkudes, samuti muruniiduki ja teiste liikuvate mehhanismidega töötades,” ütlevad Tartu ülikooli kliinikumi tohtrid Karin Varik ja Merike Šeffer.

Lagle Suurorg lisab, et suvel on laste vaba aja aktiivsus alati suurem ja see toob ennekõike kaasa jäsemete vigastusi. Haiglaravi vajanud laste seas oli endiselt kõige rohkem kukkumisega seotud vigastusi (65%). 323 last pidi sel suvel mängimise asemel lastehaiglas nukrutsema.

2015. aasta esimesel poolaastal viibis ambulatoorsel vastuvõtul Tallinna lastehaigla traumapunktis 12 357 last, neist üle 1000 vajas arstiabi sama vigastuse tõttu korduvalt.

Tallinna lastehaiglas oli kolme suvekuu (juunist augustini) jooksul ühtekokku ravil 6235 last, kellest alakeha ja alajäsemete vigastusi diagnoositi 2117 lapsel, kaela, rindkere ja ülajäseme vigastusi 2082 ja peapiirkonna vigastusi 1332 lapsel.

Ussihammustused ja jalgrattasõidud

Mullu pöördus Tartus traumapunkti 5398 last – see arv moodustab 21,5% kõikidest traumadest. Ka Tartu lastehaiglasse satutakse peamiselt kukkumisel saadud traumade tõttu.

Kui vanemad lapsed vigastavad end kukkudes, siis pere pisemad alates imikust kuni kolmanda eluaastani satuvad haiglasse eelkõige põletuste tõttu. „Paneme ikka ja jälle vanematele südamele – hoidke kuuma vedelikuga anumad või elektriseadmed väikelaste käeulatusest eemal, sest laste käed käivad kogu aeg,” soovitavad dr Varik ja dr Šeffer.

Sagedased põletused

Dr Suurorg ütleb, et kõige sagedamini on vajanud (ja vajavad ka praegu) haiglaravi kuni kolme aasta vanused põletushaavadega lapsed. Ta lisab, et põletushaavu saadakse igas vanuses. Riskirühma kuuluvad siiski imikud ja väikelapsed, kellel esineb põletusi kõige sagedamini. „Põletustest 90% on alla kaheaastastel lastel ja selles vanusegrupis vigastatakse end peamiselt kuumade vedelikega,” selgitab pediaater.

Ka kodukeemia on lastele väga ohtlik. Viimase aasta väga kurb näide on laps, kes neelas alla atsetoonivaba küünelakieemaldajat. Põnn sai tõsise söögitoru söövituse, mille edasine ravi kestab kaua. Täpset prognoosi ei saagi arstid esialgu öelda.