Vanemate vägitöö
Laste kasvatamine on ikka suur töö! Tõesti, miski ei kasva ilma hooleta, olgu see kena taim või inimmaimuke. Iga laps on isesugune ja ka toetust vajab igaüks omal moel. Ka kõige tublima selja tagant paistavad ema-isa toetavad käed, aga ka täitsa keskpäraseks kodanikuks saamine võib teinekord nõuda antiikmütoloogia kangelase mõõtu pingutust.
Seekordses ajakirjas räägib džässlauljatar Reet Kromel oma 16aastasest autistlikust pojast, kelle koolitamise ja toetamisega on ta näinud vett ja vilet. “Olen uhke poja ja iseenda üle,” ütleb Londonis elav Reet nüüd. Tema Aspergeri sündroomiga poeg hakkas viieselt rääkima, kuid valmistub kahe aasta pärast, kaheksateistkümneselt, ülikooli minema. Aastaid on kestnud suur võitlus lapse nõrkade omaduste putitamise ja tugevate oskuste toetamise eest, et nõrkus ei võidaks. Nagu Reet Kromel räägib, on tema poja esimene päevapool kulgenud tavakoolis ning teine tugiteraapiates.
Rasketel hetkedel kipub perekond murenema – vilkurid tasub tööle panna, kui partnerid ei suuda enam omavahel rääkida. Erivajadustega lastega hakkama saamine on suhtele proovikivi, samuti nagu aeg, mil ema on väikeste lastega kodus ja isa jätkab pingelist tööd. Mõlema elu võib kulgeda sedavõrd eri rööpais, et jutt ei taha enam kulgeda, pisiasjust koguneb solvumist ning jäist härmatist sigineb päevadeks või isegi aastateks.
Püüdke jõuda koos lahendusteni ja nautige sügist!
Heidit