Psühhiaater: enamik noori, kes satuvad psühhoosiga haiglasse, on suitsetanud liiga palju kanepit
Enamik noori, kes satuvad psühhoneuroloogia osakonda esmase psühhoosiga, on suitsetanud liiga palju kanepit ning skisofreeniat tuleb ravida kohe, et ta oleks tulemuslik, teab Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Erika Saluveer (MD)
Vaid 20% esmase psühhoosiga patsientidest esineb elu jooksul ainult üks episood. See on väga raske haigus, kuna enamik patisente haigestub 20ndates aastates, kui elu alles on ees. Skisofreenia on pika kuluga haigestumine, mis vajab pikaajalist ravi. Kui meie osakonda tullakse, siis peaaegu ei olegi võimalik ära tunda, milline on täpne diagnoos — sellest sõltub aga haiguse prognoos. Ravimite kasutame on vajalik efektiivseks psühholoogiliseks raviks.
„Psühhootiliste episoodide kordumise vältimine on psühhoosi ja skisofreenia haigete ravis esmane prioriteet,” märkis Erika Saluveer. ”See ei ole aega kerge, sest nt Soomes ei ostnud 60% esmase psühhoosiga patsiendid haiglast lahkudes välja oma esimesest retsepti — 2 aasta pärast oli 60% neist uuesti hospitaliseeritud.”
Loe ka seda: Kuidas aru saada, et sinu laps tarbib kanepit
Psühhoosiga seotud muutused mõtlemises
Muutunud võib olla mõtlemise selgus, sihipärasus. Inimene võib mõelda ja väljenduda nii, et seda on raske jälgida. Mõtete väljendamises võib olla auke ja ootamatuid katkestusi või teemavahetusi. Mõtlemine võib olla muutunud aeglaseks, tühjaks ja konarlikuks või kiireks ja hüplikuks.
Inimese mõtlemises võib olla ebatavalisi seoseid ja ümberlükkamatuid, kuid teiste jaoks ebarealistlikke veendumusi. Selliseid veendumusi nimetatakse luulumõteteks. Need võivad olla seotud näiteks veendumusega, et inimest jälitatakse, jälgitakse, mõjutatakse tema käitumist või mõtlemist, need võivad olla seotud erilise ja väljavalitud olemise tundega. Inimene võib nende tõttu muutuda teiste suhtes kahtlustavaks ja usaldamatuks.
Psühhoosiga seotud muutused tajudes
Meelepetted ehk hallutsinatsioonid. Kõige tavalisemad on kuulmismeelepetted – inimene kuuleb hääli, mida teised ei kuule. Tavaliselt on ta seejuures veendunud, et hääled ei tule tema pea seest, vaid on talle pähe pandud või suunatud. Enamasti räägivad hääled midagi negatiivset, ärgitavad inimest midagi tegema või kommenteerivad tema tegevust.
Meelepetted võivad olla seotud ka
lõhnatajuga, nt tuntakse teiste jaoks olematuid lõhnu või ebameeldivaid lõhnu, mida teised ei tunne.
maitsetundlikkusega, nt suus võib olla mõni ootamatu maitse, kõik võib maitsta ühtemoodi, tuntakse ebameeldivaid maitseid seal, kus teised ei tunne.
puutetundlikkusega, nt tajutakse nähtava põhjuseta puudutusi või liikumisi nahal või kehas.
nägemisega, nt nähakse midagi, mida teised ei näe.
Psühhoosiga seotud muutused käitumises
Häiritud võib olla igapäevaeluga toimetulek. Langeda võivad õpitulemused või tekkida raskused tööl. Häiritud võib olla uni ja toitumine. Sageli tekivad ka suhtlemisraskused kas teistele mõistetamatu käitumise või muutunud mõtlemise tõttu.
Muutused võivad toimuda inimese tegutsemise aktiivsuses. See võib langeda – inimene muutub passiivseks ja endassetõmbunuks ning ei tee enam neid asju, millega varasemalt tegeles. Aktiivsus võib olla ka tõusnud – inimene muutub sehkendavaks ja eriliselt energiliseks, võtab ette endale mitteomaseid tegevusi ning kaotab une.
Käitumises võib ette tulla teiste jaoks raskesti seletatavaid ning inimesele varasemalt mitteomasid veidraid juhtumisi.
Muutused tunnetes
Sageli võivad emotsioonid justkui ära kaduda või tuimeneda, miski ei tekita sügavat rõõmu ega kurbust. Meeleolu võib olla ühtlaselt rõhutud või ükskõikne. Inimene võib olla kergesti ärrituv, pinges ja ärev. Mõnedel juhtudel võivad tunded olla võimendunud või kuidagi kohatud.
Muutused motivatsioonis
Tekivad raskused end motiveerida, keeruline on end “käima tõmmata”, iseseisvalt tegevusi algatada, asjadest huvituda. Võib olla tunne, et ei taha mitte midagi teha. Seda on kerge segamini ajada laiskusega, kuid tegemist võib olla ka haiguse sümptomiga, millega tuleb tegeleda.
Allikad: Maaleht.ee, Peaasi.ee
