Teismelistel juured mullas

Neli aastat tagasi tundis meditsiiniõde Katrin Oinits (37), et ei jaksa enam. “Töötasin kahe koha peal, tegin 300 töötundi kuus. See hakkas kurnama,” kirjeldab ta üle lahe tööle sattumist. Kui Katrin Soome tööle mineku jutuks võttis, polnud abikaasa ­Margus (41) ja kolm tütart just ülearu vaimustuses. Algusest peale oli ka selge, et Soome siirdub ­Katrin üksi ja pere kaasa ei lähe.

Esiteks mängisid vanemad tüdrukud Eva-Lotta (17) ja Martha-Liisa (15) juba siis kõvasti korvpalli klubis BC Star. Ka igas muus mõttes olid teismelised Eestis tugevalt juurdunud: oma sõbrad, oma kool ja huvialad.Teiseks on pereisa kogenud politseinik, kelle tööstaaži polnud mõttekas katkestada. “Ja mis ma seal Soomes teinud oleksin, küprokit pannud?” küsib Margus retooriliselt.

Hiljem tuli ilmsiks kolmaski põhjus: viieliikmelise perega Soome kolides oleks maja üür ära söönud mõlema vanema Eesti ja Soome palkade vahe. Eestis elavad nad Muuga aedlinnas oma majas.
“Meie pere elatustase poleks Soomes paranenud,” võtab Katrin arvestused kokku.

Vähem stressi

Üksi Soome minnes üüris Katrin ühetoalise korteri. Kui ta korteriüüri ja laevasõidukulud kokku lõi ning palgast maha võttis, jäi ikkagi rohkem kätte, kui Eestis kahe koha peal rabades – ja seda normaalse, kaheksatunnise tööpäeva eest! Lisaks seitsmenädalane puhkus, sest Soomes arvestatakse puhkusepäevadeks ainult tööpäevad.
“Seda kommi, millega meid, eestlasi, meelitada, on Soomes küll!” Katrin

“Laevasõidukulud sain ka tulumaksu tagastusena osaliselt tagasi,” mainib Katrin. “Nii et seda kommi, millega meid, eestlasi, meelitada, on Soomes küll.”

Eestis meditsiiniõena töötades oli Katrinile kolme lapse emana suurim stressiallikas laste haigestumiste korral võetavad hooldus­lehed. Nii enda kui ka töökaaslaste omad. Eestis on töötajaid minimaalselt – just nii palju, et töö hädapärast tehtud saaks. “Kui siis keegi haigestub või peab lapsega kodus olema, tuleb teistel selle võrra rohkem tööd rabada.”

Soomes aga võeti vajaduse korral appi ajutised töötajad rendifirmadest ning ei haigus- ega hoolduslehed tekitanud tööl pingeid. Kui Mia-­Matilda (9) haigeks jäi, võttis enamasti just Katrin hoolduslehe ja saabus koju pesamuna põetama.

Vanavanemad abiks

Seda muret, et Margus naise välis­maale tööle minnes üksi laste ja maja­pidamisega toime ei tuleks, Katrinil polnud. “Kui ma enne siin kahel kohal töötasin, ega mind siis rohkem kodus polnud,” tõdeb naine.
Eks tuttavad ja sugulased käisid muidugi Margusele õlale patsutamas, et nii tubli mees! “Mina siis kõrval piuksusin, et hoopis mina olen see tubli, kes läheb võõrasse keskkonda perest eemale,” sõnab Katrin.
Margus lisab, et nende perele olid suureks abiks ka vanavanemad. “Ema elab lähedal ja kui vaja, aitas lapsi koolist tuua või trenni viia.”

Jaanipäevast on Katrin aga kodus tagasi ja töötab Põhja-Eesti Taastus­ravikeskuse vanemõena. Hea tööpakkumine oli põhjus, miks ta Eestisse naasis.

Issi on nüüd köögis proff!

Muidugi oli Soomes töötades väga raske perest eemal olla. Katrin tunnistab, et koduigatsus käis tõusude ja langustena. “Lõpupoole oli eriti keeruline, sest kui Mia sai vanemaks, läks talle minu lahkumine üha raskemaks.”

Rahaliselt naine tagasi tulles kaotas. “Aga ka Eestis on palgad vahepeal tõusnud. Samuti saime mõned hädavajalikud asjad tänu Soomes töötatud aastatele makstud,” arvestab ta.

Teistele peredele soovitab Katrin, et kui Soome läheb ainult üks vanem, ei tohiks eraldi elamise aega väga pikaks venitada. Neli aastat tundub talle viimane piir. “Kui Soomes töötajate pered lõhki lähevad, siis mitte sellepärast, et keegi kolmas vahele tuleb, vaid pinged on eemaloleku tõttu liiga suured.”

Marguse sõnul oli Katrini eemal olles kõige raskem see, et ta pidi kõike üksi otsustama. Kodumajapidamises tuli aga oskusi juurde, nii et selles osas mõjus naise äraolek isegi hästi. “Issi on köögis nagu proff!” tunnustavad tütred.
Õnneks ei pidanud Katrin Soomes töötades muretsema selle pärast, kas Margus kodus kolme tütre ja koertega hakkama saab.

Lihttöö pole häbiasi

Soome kolimist on arutanud ka Liivi (27) ja Silver (32) Sidron. ­Liivi kasvatab nelja last ning on perejakodu.ee endine blogija. Pere­isa Silver töötab Soomes.

Sidronite pere Eesti ja Soome võrdluse plussid-miinused tuginevad peamiselt teedeehitajast Silveri ametile, mis tähendab hooajatööd. Kui Silver töötas Eestis, oli ta kevadest sügiseni komandeeringutel, mis kestsid 5–10 päeva. Nende järel oli 1–2 vaba päeva. Paraku oli kuus tihti vaid 4–5 vaba päeva ja nendegi ajal tuli mehel objekti­juhina ära teha vahepeal kuhjunud paberitöö.

Seetõttu ei olnud Silveri Soome tööle minek perele suur muutus – tema komandeering kestis siis lihtsalt pikemalt. Suureks plussiks oli aga see, et kodusoleku aeg pikenes.

Suvel pere Soomes, talvel Eestis

Sel aastal on Liivi lastega mai kesk­paigast peale olnud mehe juures Soomes ja ütleb, et selline lahendus meeldib neile kõige rohkem: isa on talvel Eestis pere juures ja suve­perioodil pere Soomes temaga kaasas.
Naine tunnistab, et nad on kaalunud ka perega Soome kolimist, kuid kaalumiseks see vaid jäigi. Liivi selgitab: “Kardame tuttavate ees­kujul, et me ei kipuks hiljem Eestisse tagasi, kui Soomes on juba püsivad töökohad, kui lapsed käivad koolis ja neil on tekkinud sõbrad. Kui oleme rajanud seal kodu.”

Iga töötaja hinnas

Soome kõige suuremaks plussiks peavad Sidronid töökeskkonda. Silveri arvates on sealne töötempo rahulikum. Nii tööandja kui ka ühiskond väärtustavad ka lihttööd. “Keegi ei vaata imelikult, kui inimesed mustade tööriietega väljas söömas käivad,” võrdleb Liivi.

Samuti osales terve Silveri brigaad tööandja juures kodusel peol, mida peeti lapse lasteaia lõpetamise puhul. “Tööandjal ei ole seal suhtumist, mis keelaks tema staatusega mehel käsi määrida või alluvatega lävida. Soomes pole lihttöö häbiasi nagu Eestis,” lisab Liivi.

Püsivalt Soome ei soovi Sidronid siiski kolida, sest Eestis on ikkagi perekond, sõbrad, emakeel ja suure vaevaga ehitatud kodu.
Lauri Lehel jääb Soomes elades töö kõrvalt aega ka perele: abikaasa Moonikale ja kolmele lapsele.

Haiglast Soome

Moonika (27) ja Lauri (27) Leht otsustasid Soome kolida kolm ja pool aastat tagasi – pärast seda, kui Lauri haiglasse sattus.

“Mees töötas Eestis kahes kohas: kullerina ja käis ka firmades arvuteid hooldamas. Tööpäevad kestsid 14–15 tundi. Nii oli ta pidevalt kodust ära või sedavõrd väsinud, et kahe vanema lapse esimestest eluaastatest ei mäleta midagi. Ent ikkagi elasime palgapäevast palgapäevani,” tõdeb Moonika.

Pärast Lauri terviseriket otsustas pere, et ei saa tervist täitsa käest lasta, ja asus Soome-elu vaagima. Varem klienditeenindajana töötanud Moonikal ei õnnestunud perele Eestis lisa teenida: kui vanemahüvitis lõppes, ei saanud lapsed aiakohta. Erahoiu hind tulnuks aga suurem kui naise palk.

Aeglane paberimajandus

Kui Lehed olid Soome kolinud, said Emili (6) ja Emet (4) veel õekese, pesamuna Elli (2). Nüüd õpib Moonika noorsoo­töötajaks ning Lauri töötab asendajana taludes, andes pererahvale puhkust.

Kuigi esmase mõtte üle lahe kolida pani Moonikale-Laurile pähe üks Soomes elav vahendaja, läks lõpuks nii, et vahendaja kadus ja asju ajasid Lehed ise. “Päris-päris keeruline oli. Oli vaja käia pidevalt ametiasutustes uurimas, kaugel su paberid on,” kirjeldab ­Moonika Soome asjaajamise tempot.

Läks aasta, kui pere võis öelda: “Nüüd oleme sisse elanud.” Siis oli kogu teise riiki kolimisega seonduv paberimajandus korras ja Lauril tähtajatu tööleping. Samuti oli leitud kodu 500 km kaugusel Helsingist.

Soomlastel ei ole kiiret

Peret üllataski enim, kui palju on soomlastel aega, eriti asjaajamises. Ka muu töö käib neil rahulikumalt. “Eestis oli ikka nii, et kui tööl oli paus tulekul, käis kõva arutelu, mis kõik tuleb veel enne valmis jõuda,” kirjeldab Lauri.

Mõõdukamat elutempot peavadki Lauri ja Moonika Soome suurimaks plussiks. Samuti sotsiaalset turvatunnet: ka väiksemates asulates on töökohti, maakoole hoitakse lahti kasvõi 20 õpilase jaoks.
Paar ei ütle, et nad kunagi tagasi ei tule, aga praegu on nad Soomes rahul. “Et tagasi tulla, peaks igal töökohal olema inimväärne palk, mis võimaldaks äraelamist,” sõnab Lauri.

Soomes elab ligi 50 000 eestlast

Seisuga 31. detsember 2014 elas Soomes püsivalt 48 352 Eesti kodanikku. Statistikaameti andmetel on Eesti kodanikud suurim Soomes elav välismaa kodanike rühm. Suuruselt teise välismaalaste rühma moodustavad Venemaa kodanikud, keda oli seal eelmise aasta lõpus kokku 30 995. Rootsi kodanikke elas samal ajal Soomes 8401 ja Somaalia kodanikke 7653.

Allikas: Soome Statistikaamet

Eestis paremad arstid

Merit (37) ja Sölve (46) Sarapik on koos oma nelja lapsega Soomes elanud neli aastat. Pesamunagi sündis seal. Enne kui pere Soome kolis, oli tisleriametit pidav Sölve seal kaks aastat üksi tööl käinud. Ent ütles siis: mis ma sellest naisest võtsin, kui koos ei ela!

“Tegelikkuses sai otsustavaks ­parem töökoht, mille seal leidsin, majanduslik kindlustunne ja soov pakkuda lastele paremat tulevikku,” loetleb Eestis klienditeenindajana töötanud Merit.
Meriti ja Sölve meelest oli uus algus teisel pool lahte üsna lihtne. Eestis müüsid või andsid nad kogu oma maise vara ära, kaasa võtsid vaid hädavajaliku.

Häirivana jäi alguses silma uue kodumaa asjaajamise aeglus. Lummas uue elukoha loodus ja inimeste vabam suhtumine. “Soomes ei panda nii palju rõhku näiteks välimusele, eestlased kritiseerivad iga pisiasja,” nendib Merit.
“Isegi kui me tagasi tuleme, jääb nüüd ka Soome kalliks.” Merit

Meeldis ka see, et koolis pole kuni 9. klassini eksameid, mistõttu lastel on palju vähem stressi. Vanematel on aga vähem kooliga seotud kulutusi, kuna õppevahendid on kõik kooli poolt.

Pettumus Soome meditsiinis

Sarapikud kolisid Soome enda arvates jäädavalt. “Esimesed kolm aastat me ei käinud eriti Eestiski, ehk korra aastas,” ütleb Merit.

Ometi plaanib pere nüüd tagasi Eestisse tulla. Peamiseks põhjuseks Meriti terviseprobleemid ja pettumus Soome meditsiinis. “Siinsed arstid ei vaevu midagi uurimagi ja iga häda korral kirjutatakse lihtsalt Buranat,” pahandab pikemat aega seljavaludega kimpus naine, kes hindab Eesti arste hoopis enam.

Peale Meriti tervise on Eestisse naasmise plaani taga veel päranduseks saadud maamaja ning seegi tegur, et vanim laps hakkab õppima Eestis gümnaasiumis. “Eestis on palju mahukam ja raskem programm,” põhjendab ema valikut.

“Ent isegi kui me tagasi tuleme, jääb ikkagi Soome kalliks ning kasvõi ostureise tasub siia ikka teha, sest paljud asjad on siin odavamad kui Eestis,” tunnustab Merit.

Pered soovitavad:

Soome tasub kolida siis, kui lapsi pole või on need alles väikesed. Teismelistel on väga raske sõpru, kooli ja harrastusi maha jätta.
Minna on mõtet neil, kes ei tule Eestis toime, hoolimata kõvast raba­misest. Samas, mitte kõigi elujärg ei pruugi uues kohas paraneda, sest suuremad kulud söövad tulu ära.
Töötamine perest eemal teises riigis kurnab paarisuhet. Kui minna Soome üksi, ei tasu eemalolekut venitada üle nelja aasta.
Vanemate suurema sissetuleku kõrval võib lastele boonuseks olla Soome rahulikum koolikorraldus ja parem sotsiaalsüsteem.
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid