Naerupall Rikhard
Maret Soom ja Raimo Ainso leppisid enne poja sündi kokku, et kuigi laps on väga oluline, on seda ka vanemate suhe. Selle hoidmiseks korraldavad nad paar korda kuus “kohtinguõhtuid”.
Kuidas rasedusaeg läks?
Maret: Nautisin rasedust täiel rinnal. Esimene trimester möödus küll suuresti magades ja süües, aga kohe, kui teine trimester algas, saabus kehasse tagasi ka energia. Mõned viimased nädalad olid veidi raskemad, sest jalad ja käed läksid paiste ning pidin seetõttu rohkem pikali olema, igal õhtul magneesiumivanne ja jalamassaaže tegema.
Kuidas sünnitus kulges?
Maret: Kuna arstid otsustasid hakata sünnitust esile kutsuma 10 päeva enne tähtaega, läks meil eelsünnituse osakonnas poolteist päeva, enne kui veed lahti tehti. Reaalne sünnitegevus kestis kokku ligi 18 tundi ja lõppes erakorralise keisrilõikega.
Kas teadsite ette, mis soost laps tuleb?
Maret: Olin algul veendunud, et meil tuleb tütar. Üllatus oli suur, kui saime lapse soo teada. Õnneks üsna varakult, nii et harjumiseks oli piisavalt aega ning ühtegi titeasja polnud veel osta jõudnud.
Kuidas laps nime sai?
Maret: Soovisime, et nimi sisaldaks r-tähte ning oleks tugev. Rikhardi variant tekkis sünnitusmajas, kui lapse olekut ja iseloomu nägime. Nime pani Raimo.
Raimo: Kuna tegu oli poeglapsega, tundsin sisimas soovi ja kohustust ise nimi panna. Nagu paljud vanemad, uurisime meiegi enne kõikvõimalikke nimeraamatuid ja netilehti. Lõpuks oli paar varianti, kuid Rikhard justkui sündis oma nimega. Veidi juurdlesime kirjapildi teemal, et kas peaks olema h-täht või mitte, kuid vanaisa järgi sai nimi just selline.
Kuidas on lapse sünd teie plaane mõjutanud?
Maret: Oleme küll lapse tuleku ja vajadustega veidi oma elustiili muutnud, aga mitte kardinaalselt. Endiselt reisime (koos lapsega) ja käime söömas (vahel koos lapsega). Oleme sotsiaalsed nii kodus kui ka väljas. Üldiselt Rikhardi uneajal ja tal on siis hea hoidja.
Raimo: Enne lapse sündi leppisime kokku, et laps on küll väga oluline, aga peame kindlasti jätma ka nn oma aja ning kahekesi koosolemise aja ehk “kohtinguõhtud” mõned korrad kuus.
Milline laps teie beebi on?
Maret: Rikhard on väga rahulik ja õnnelik laps. Tõeline naerupall. Pole olnud tal suuri nutte, gaase ega unetuid öid. Ilmselt on oma osa selles, et alates sellest, kui beebi oli paarinädalane, oleme järginud täpset söömise ja magamise graafikut.
Milline teie päevakava beebiga välja näeb?
Maret: Rikhardi väga täpne päevakava algab kell 8 hommikul ärkamisega ning kell 20 õhtul ööunne minekuga. Päeval jääb selle aja sisse trenn (ujumine või võimlemine), pikem jalutuskäik, viis söögikorda (piim ja tahke toit kokku) ning kaks pikemat ja üks lühike uni. Kogu ülejäänud aeg kulub mängule. Öösel saab Rikhard korra või kaks süüa – nn unesööki enne südaööd ja ühe korra veel piima juhul, kui ärkab enne hommikut.
Kas teil on olnud raske kohaneda lapse sünnist tingitud elumuutus(t)ega?
Maret: Esimesed paar kuud olid keerulisemad harjuda uue graafiku, toitmiste ja öiste ärkamistega, aga nüüd oleme juba mõnusas pererutiinis.
Raimo: Üldiselt mitte. Vahel väga harva, kui oleme saanud magada paar tundi (öösel kell 4.15 näiteks), otsustab Rikhard, et temal läks just uni ära ja nüüd on parim aeg mängida. Siis ehk korraks tekib enda motiveerimisega raskusi. Ent kohe, kui märkad lapse puhast rõõmu sinu nägemisest, on väsimus peoga pühitud.
Kuidas on lapsevanemateks saamine teie enda suhteid mõjutanud?
Maret: Kui meil enne lapse sündi polnud mitte kunagi tülisid, siis nüüd on vahel ikka tuliseid vaidlusi. Eks see ole asjade loomulik käik. Kuna meil on päris armastus, saame kõigest aga üsna kergelt ja kiirelt üle. Meil on ka kokkulepe, et vihasena magama ei tohi minna – kõik tuleb enne und ära klaarida.
Raimo: Valetaksin, kui ütleksin, et üldse pole muutnud. Õnneks positiivselt, rahulikumaks ja kindlasti kohusetundlikumaks oleme läinud. Ja suhe on tugevam.
