Psühhiaater: inimesed peavad tegema õiged asju — puhkama, sportima, olema koos lähedastega
Tallinna ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro toob välja selle, et paljude haigusjuhtude põhjuseks on keskkond, kus laps kasvab, kui ka geneetiline eelsoodumus.
„Aktiivsustähelepanu häire, autism ja paljud muud arengulised laste psüühikahäired on tugevasti perekondlikud. Siin loevad nii geenid kui keskkond. Teame praegu seda, et mitmed eripärad, mis sellistel lastel on, saavad tõenäoliselt alguse juba enne sündi, sümptomid väljenduvad alles mitu aastat hiljem. See omakorda annab põhjuse otsida võimalusi, et diagnoosida varakult, leida ohustatud lapsed üles juba selles vanuses, kus neil häiret veel väljendunud pole ja loodetavasti midagi ette võtta.“
Kuna laste- ja noorukite psüühikaprobleemid on aasta-aastalt sagenenud, on uuringud näidanud, et tõsiste vaimsete häiretega lapsi tuleks ravida neile tuttavas keskkonnas. Üheks alternatiiviks on mobiilse ravimeetodi kasutamine.
„See on mõeldud eelkõige neile, kes mingil põhjusel abmulatoorsele vastuvõtule meie juurde tulla ei saa. Kohtume nendega neile harjumuspärases keskkonnas. Tagasiside ravimeetodile on olnud väga positiivne, sest enamasti on need juhtumid, mis on jäänud nö ripakil või venima,“ selgitas psühhoteraapia nõustamisgrupi juhataja Urmas Nurk.
Tervislikule eluviisile pannakse alus lapseeas, mil harjumused ja hoiakud muutuvad püsivateks. Last peab toetama keskkond nii kodus, lasteaias, koolis kui kodukohas laiemalt. Tallinna Lastehaigla prühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinbergi hinnangul peaksid inimesed õppima ennast ja oma aega väärtustama. Tegema õigeid asju ehk korralikult puhkama, toituma, sportima, olla koos oma pere ja lähedastega, mõistma, kuidas stressi ohjata.
„See on kõige alus. Sealt edasi tulevad spetsiifilised abimeetodid, psühhoteraapia, pereteraapia. Enne seda saame aga väga palju enda heaks ise teha ja nõuda seda ka oma lastelt,“ lisas ta.
Allikas: Pealinn
