AUHINNAMÄNG: Saada oma lapsepõlve pühademeenutus ja võida perepilet muinasjutt-muusikali "Koerhaldjas Mia" etendusele!

Pere ja Laps ootab oma lugejate liigutavaid või naljakaid lapsepõlve pühadelugusid. Saatjate vahel läheb loosi suurepärane muusikalielamus! Loe, kuidas Kaire Vilgats, Getter Jaani, Emil Rutiku ja teised muusikalis osalejad oma pühadeaega meenutavad ja pane ka enda mälestused kirja!

Just lapsed on need, kes suure elevusega pühadeaega ootavad. Kui oled juba suuremaks kasvanud, siis tead, et mitte ainult kingitused, vaid ka mälestused ja ühised elamused on need, mis lapsepõlve pühad eriliseks muudavad. Mitmed Eesti staarid on valmis meie laste pühad heategevusliku muusikalietendusega “Koerhaldjas Mia” eriliseks muutma.

Loe nende meenutusi ja pane kirja ka enda lugu ning saada see aadressile [e-mail] Parimad lood avaldatakse. Järgmisel esmaspäeval, 23-l novembril selgitame loosiga, missuguse loo autor saab kingituseks perepileti etendusele.

Kui aga soovid teha head ja etendusele saata mõne lapse lapse vähekindlustatud perest siis seda saad teha SIIN!

Loe, missugused on muusikaliosalejate jõulumeenutused ja pane kirja ka enda lugu!

Kaarel Orumägi:
Minu jaoks on jõulud olnud nii kaua kui ma mäletan alati täpselt ühesugused. Pakime perega ennast meie väikelinna korteris kokku ja suundume vanaema linnaäärsesse eramajja. Olles elanud 16 aastat pisikeses Türi linnas, siis ei kujuta ma ettegi, et ma peaksin jõulud veetma Tallinnas. Selleks ajaks peaks iga inimene aja maha võtma ja keskenduma sellele, mis on tema jaoks kõige tähtsam: vanemad, lapsed, elukaaslane ja muidugi jõuluvana.

Kui ma olin väiksem, siis ei mõistnud ma kunagi, et miks jõuluvana ükski aasta minu juurde ei jõua. Alati jättis ta kingikoti ukse taha või oli lasknud päkapikkudel kingid kuuse alla laotada sel ajal kui me traditsioonide kohaselt surnuaial küünlaid käisime süütamas.

Nüüd, kui meie pereringi on väikseid lapsi juurde tulnud, siis on jõuluvana hakanud viimaste aastate jooksul ka enda nägu näitama. Kui lumi on maas, siis tuleb saaniga ja kui lund ei ole siis tuleb vankriga. Ükskord tuli isegi hobuse seljas. Sellest järeldan ma üheselt, et ilmselt ei olnud mina üksi piisavalt hea laps, et jõuluvana oleks hakanud oma aega raiskama. Tubli mees kes teeb rasket tööd ei hakka ühe vääniku pärast oma niigi tihedat graafikut veel tihedamaks ajama.

Päkapikkudega on mul aga õnneks vedanud. Nemad on mul ikka alati käinud ja käivad siiani.

Kaire Vilgats:
Võib-olla liiga kurvameelne, aga minu vanaema laulis mulle seda laulu. Siiani on meeles tema veidi värisev hele sopran mis lõpuni viisi ei pidanud. Ta on elus veel, aga kahjuks enam ei laula…

SINU VANAEMA
Anna Haava

Vanaema helde, lahke,
oli kallis sinule,
oli sinu lapsepõlve
soojendaja päikene.

Kuis ta, õnnis, pehmel käel
sinu pääkest silitas,
armurikkal häälel, sõnal
õpetas ja juhatas!

Kuis ta heldeis silmis läige
langes sinu põuesse;
lustil hõiskasid ja laulsid
nurmel, väike karjane. -

Hauas hingab vanaema,
aga sinu südame
jäänd on läige tema silmist,
tema kuju kullane. -

Kullerkupud, jaanililled
eide haual õitsegu,
tähesära, päikse hiilgus
kallist kalmu ehtigu!

Getter Jaani:
“Kõige erilisem hetk pühade ajal on see, kui istume terve perega jõululaua ääres ja räägime kõikidest kaunitest hetkedest, mis sel aastal olnud on ja mille üle tänulikud oleme!”

Katre Jaani:
Pühade hetk hakkab juba sellest pihta kui avad “jõulu-dekoratsioonide-laeka“ ja hakkad kodu kaunistama!

See miski värelus tuleb hinge ja istub seal kuni Jõuluvana lahkumiseni.
Siis saabub rahu ja aeg endale — võtta kokku oma kogu aasta, mis läks nii ja mis naa
ja mida saaks veel põnevamalt teha, et ikka need liblikad koguaeg kõhus oleksid!

Mitte kõik jõululood, mis eluks ajaks meelde jäävad, pole lapsepõlvest.

Emil Rutiku:
Aaastaid tagasi olin jõuluõhtul jäänud üksinda kondama mööda linna — oli periood elus kus ma ei osanud hinnata, kui oluline on perekond. Seda enda rumalust olen ma kogu oma elu enda puhul pidanud andestamatuks. Aga jah, sel jõuluõhtul kondasin mööda Tallinna linna, sadas lund jalad olid juba märjad ja külm tungis kontidesse. Tuju oli miinuses — lootusestus ja kurbus. Minna polnud kuhugi, kõik sõbrad olid sõitnud oma vanemate juurde maale. Mul ei olnud elukohtagi tol hetkel Tallinnas. Ainult üksikud tuled põlesid linna kõrgetes majades. Aga siis teab kuidas ja teab kust kohast seisis minu ees noor kaunitar ja küsis kas olen üksinda ja kas ma tahaks tulla temaga koos tähistama jõuluõhtut. Hiljem selgus — temalgi juhtus kuidagi sarnane olukord, et päris üksi. Valgus lõi särama minu hinges. Läksimegi tema poole ja veetsime koos Jõuluõhtu. Tuba oli soe, ta oli teinud ka jõuluroogasid. Elus ei tohi kunagi kaotada lootust ja alati tuleb uskuda.

Kaari Sillamaa:
Aastaid tagasi, kui meie Kaunite-koolil oli algamas jõulupidu, jäi kokkulepitud näitleja haigeks ja meile teatati sellest tund enne peo algust.
Mõtlesime läbi kõik võimalused, et kes õpetajatest saaks punase mantli selga panna, aga kõigil olid omad ülesanded seoses eeskavaga.

Nii saingi Jõuluvanaks mina — õnneks oli meil olemas kena kostüüm, habe, juuksed jne, nii et hetkel kui saali astusin, polnud häda midagi. Esimeste sõnade juures tekkis vaikus, siis aga naerupahvak. Mina ei lasknud end eksitada ja nii lastel kui vanematel tuli ette astuda ja salme lugeda, mis möödus väga lõbusas meeleolus. Lahkudes sain aplausi, aga juba uksel olles ütles keegi lastest: “See oli ju Kaari ise!”

Edaspidi on meil läinud paremini ja rohkem pole Jõuluvanad haiguse tõttu puudunud.
Häid pühi kõigile!

Annika Narits:
Igad jõulud on erilised, minu kodus eriti, sest meil on suur pere ja kiire elutempo juures kõiki kokku saada on üsna raske. Pühad on just see aeg kui kõik koju tulevad ja koos aega veedavad, leian et see on kõige tähtsam. Paraku igad jõulud meil tervet peret kodus pole ja arvan et just selle pärast hindan ma meie koosveedetud aega rohkem väga väikesest peale.

Muinasjutt-muusikal Koerhaldjas Mia

Pikkade kõrvade ja armsa nöbininaga Koerhaldjas Mia elab paksus metsas jõuluvana ja jõulumemme majas. Igal aastal jõulude eel on tema ülesandseks koos jõuluvanaga kingisoovid laste kirjadest jõuluvana kingikotti võluda. Ühel päeval jäi Mia mõtlema, mida oma parimale sõbrale kinkida. Mis oleks maailma parim kingitus?

Kutsume teid osa saama Koehaldjas Mia seiklustest maailma parima kingituse otsingul 2. või 3. detsembril Nordea Kontserdisaali, kus etendub muinasjutt-muusikal Koerhaldjas Mia.

Muinasjutt-muusikal Kadi Urbase lasteraamatu ainetel
Libreto ja muusika autor: Kaari Sillamaa
Lavastaja ja koreograaf: Katre Jaani
Muusikajuht: Hille Savi
Kunstnik: Riina Vanhanen
Osades: Getter Jaani, Kaire Vilgats, Emil Rutiku, Kaarel Orumägi, Contra, Annaliise Anvelt või Marianna Tuisk, Kaari Sillamaa Laste Muusikateater

2. detsember 2015 kell 14 ja 19 Nordea Kontserdimajas (Tallinn)

3. detsember 2015 kell 11 ja 18 Nordea Kontserdimajas (Tallinn)