See võib olla sinu lapse depressiooni esimene märk
Nikotiin mahendab depressiooni, kuid hävitab keha
Kui kümme suitsetajat püüavad oma sõltuvusest loobuda, õnnestub see esimesel katsel vaid ühel. Miks on siis nii raske suitsetamist maha jätta?
Küsimus polegi ainult tahtejõus, vaid kes on kord juba suitsetama hakanud, see on ka tubaka tarvitamisest sõltuvusse sattunud. Nii määratleb isegi Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon suitsetamist haigusena: tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire, vahendab inimene.ee
Depressiooni esimene märk
Kuid see polegi veel kõik. Doktor Thomas AM Kramer selgitas neuropsühhofarmakoloogide kongressil, et depressioon suurendab suitsetamise tõenäosust — suitsetajate depressioonisagedus on 6,6 protsenti, mittesuitsetajatel seevastu 2,9 protsenti.
76 protsenti depressiivsetest inimestest tunnistas, et on mingil ajal oma elust suitsetanud, mittedepressiivsetest oli selliseid 52 protsenti.
Suitsetamisest loobumine oli neis rühmades veelgi erinevam — vaid 14 protsenti depressiivsetest suitsetajatest kinnitas, et on võimelised lõpetama, mittedepressiivseid oli kaks korda nii palju, 28 protsenti.
Gaasid ja tõrv kahjustavad
Tervist laostavad ennekõike suitsus leiduvad mürgised gaasid, eriti vingugaas, mis ajapikku kuhjub organismis, aga ka tõrv. Vingugaas (CO) seondub valkudega, eriti hapnikku siduva hemoglobiiniga, ja nii tekib methemoglobiin, mis on suuremas koguses surmav.
Kui methemoglobiin on haaranud ühendis hemoglobiini koha, on inimene pidevas hapnikunäljas. Eriti kannatab seetõttu aju, millest ka uimasus, väsimus, peavalud, mälu halvenemine, võib tekkida impotentsus.
Saar Polli uuringust selgub, et ligi viiendik eesti suitsetajatest ei tunne suitsutõmbamisest enam mingit mõnu, mõningast naudingut saavad suitsetamisest 64 protsenti ja vaid 13 protsenti naudib suitsetamist.
Pärilikkuse mõju
Kaksikute uurimine on näidanud, et suitsetamine sõltub ka pärilikkusest, geneetiline iseärasus võib olla ühine nii suitsetamisele kui ängistusele ja depressioonile, kuid üks pole teisest tingitud. Aktiivsetel suitsetajatel on rohkem paanikahooge, võibolla just suitsetamisega seotult.
Ühemunakaksikutest suitsetavad mõlemad 80 protsendil juhtudest. Arvatakse isegi, et see, millal keegi hakkab suitsetama või loobub, on geenidega määratud.
Depressioon avaldab mõju ka suitsetamise mahajätmise ajal. Kolmveerandil depressiivsetest suitsetajatest olid ärajäämanähud, seevastu mittedepressiivsetest oli vaevusi 30 protsendil. Depressioon põhjustas ka sagedamini taas alustamist, kui oldi juba otsustatud loobuda. On huvitav, et paljud nikotiini ärajäämanähud imiteerivad depressiooni, kuid depressiivsetel patsientidel on nendeks enamasti unehäired ja väsimus, aga ka kaalu tõus (80 kuni 90 %), seevastu subjektiivne depressioonitunnus on huvipuudus ja rõõmutus.
Suitsetamine ja vaimuhaigus
On huvitav, et suitsetamine ja vaimuhaigus skisofreenia esinevad äärmiselt sageli koos — skisofreeniahaigete hulgas suitsetab 75 kuni 90 patsientidest, kõikide inimeste seas aga 25 kuni 30 protsenti. 90 protsenti neist haigetest alustas suitsetamist enne kui neil ilmnesid skisofreenia sümptomid.
Suitsetamine suurendab ka ohtu end ära tappa. Suitsetajate seas on suitsiidikatseid isegi kaks korda rohkem kui mittesuitsetajatel, suitsiidimõtteid 1,4 korda rohkem. Suhteline risk on väiksem kui depressiooni puhul, kuid suurem kui skisofreenia puhul.
Nikotiin ravimiks
Nikotiin näib olevat efektiivne depressiooni ravis. Üks paremini uuritud katseloomade depressioonimudeleid on õpitud abitus, mille puhul loomad ei püüa ebameeldivast või valusast olukorrast põgeneda. Seda laadi käitumine on iseloomulik ka depressioonis inimesele. Suured doosid nikotiini muutsid laboriloomade sellist käitumist.
Nikotiini võiks kasutada psühhoaktiivse ravimina, kuna suitsetamine parandab kontsentreerumisvõimet, vähendab näljatunnet, samuti ärevust ja depressiooni. Suitsetamine ka lõõgastab. Kuid nikotiini raviva ja mürgise annus vaheline erinevus on väga väike, ühe sigareti doos on juba toksiline ehk mürgine. Nii et suitsetamist raviks pidada ei saa, kahjustab see aga kogu organismi — kopse, immuunsüsteemi, seksuaalaktiivsust, õppimisvõimet.
Kui paljud meie teismelistest suitsetavad, seda vaata SIIT!
Allikas: inimene.ee
