Teaduslikult tõestatud: need 11 asja on edukate laste vanematel ühised
Edukate laste vanemate puhul on täheldatud järgmisi ühiseid jooni:
Kodune keskkond
1. Vanemate omavaheline läbisaamine on hea
Konfliktsetes või lahutatud peredes kasvanud lapsed tulevad omavahel hästi läbi saavate vanemate lastest halvemini toime, väidab Illinoisi ülikoolis tehtud uuring.
Robert Hughes Jr, professor, kes uuringu läbiviimises osales, lisas, et mõnede uuringute kohaseltmittekonfliktses üksikvanemaga peres kasvanud laps saab hilisemas elus paremini hakkama kui pidevalt kaklevas kahe lapsevanemaga peres sirgunu.
Ka lahutusele eelnevad tülid mõjutavad laste kohanemist negatiivselt, kuid pärast lahutust peetavad tülid veelgi enam.
On tõendatud, et kui isal, kes lapsi küll igapäevaselt ei kasvata, on nendega sage suhtlemine ja minimaalselt tüliküsimusi, tulevad lapsed hiljem oma eluga paremini toime. Kui aga tülitsetakse, ei aita sagedasedki kohtumised – lapsed saavad hiljem ikkagi halvemini hakkama.
Kahekümnenda eluaasta künnise ületanud lapsed, kes elasid üle oma vanemate lahutuse, mäletavad valu ja stressi, mida lahutus neile põhjustas. Noored, kelle vanemad tülitsesid, kirjeldavad kaotusvalu ja kahetsust.
Kui vanemad tulevad lahutusega toime, siis kannatavad lapsed vähem, kuidas lahku minna nii, et saaks vähem haiget, seda vaata SIIT!
2. Edukate laste vanemad panevad oma lapsed majapidamistöid tegema
„Kui lapsed ei pese nõusid, peab keegi teine seda nende eest tegema,“ ütles endine Stanfordi ülikooli dekaan ja raamatu „Kuidas kasvatada täiskasvanut“ autor Julie Lythcott-Haims.
„Majapidamistöid tehes nad õpivad, et töö tuleb ära teha ja igaüks peab kõigi heaolu nimel pingutama.“
Lythcott-Haims usub, et majapidamistöid teinud lastest saavad tööandjad, kes oma kaastöötajatega hästi koostööd suudavad teha; nad on empaatilised, sest teavad, mida tähendavad mured; ning on võimelised iseseisvalt ülesandeid lahendama.
„Majapidamistöid tehes – prügi väljaviimine, oma pesu pesemine – mõistvad nad, et töö tegemine on elu osa,“ sõnas Julie Lythcott-Haims.
Et lapse kaasamine kodutöödesse on tõesti vajalik nii lapsele endale, kui vanematele, seda vaata SIIT!
3. Nad panustavad enda ja laste suhte arendamisse
2014. aastal avaldatud uuring, milles osales 243 last, kes olid sündinud vaestesse oludesse, kuid kelle eest kolmel esimesel eluaastal väga tundlikult hoolitseti, tõestas, et hiljem sooritasid need lapsed tulemuslikult akadeemilisi teste, nende suhted teiste inimestega olid terved ja head ning 30ndates eluaastates olid suurepärased ka nende akadeemilised saavutused.
Tundlikud lapsevanemad reageerivad lapse märguannetele ja soovidele kohe ja asjakohaselt, luues lapsele sel moel maailma avastamiseks turvalise keskkonna.
Seega tasub varases eas laps-vanem suhte arendamisse investeerida, arvab Minnesota ülikooli psühholoog Lee Raby.
4. Neil on vähem stressi
Tunnid, mis ema veedab koos lapsega tema 3. ja 11. eluaasta vahel, ei ennusta kuigi palju ette seda, kuidas laps tulevikus käitub, hakkama saab või mida saavutab. Liigselt muretsevate ja nunnutavate „kanaemade“ käitumine võib soovitule hoopis vastupidise tulemuse anda.
„Emade stress, eriti kui see on põhjustatud enda töö ja laste vahel jagamisest, mõjub lastele väga halvasti,“ sõnas sotsioloog Kei Nomaguchi.
Emotsionaalne nakkamise fenomen selgitab, et inimesed n-ö saavad üksteiselt tunnete nakkuse, samamoodi nagu see on mõne viirushaiguse puhul.
Kui su sõber on õnnelik, nakatab tema helge meeleolu sindki; kui ta on kurb, kandub see tunne peagi üle sulle. Ning kui vanemad on kurnatud või pettunud, tunnevad ka lapsed end tõenäoliselt samamoodi.
Nad valmistavad lapsi eluks ette
5. Tulevaste edukate laste vanematel on suured ootused
200. aastal viidi California ülikoolis läbi 6600 last haaranud uuring, millega professor Neal Halfon ja tema kolleegid tõestasid, et vanemate ootused ja nende laste hilisemad saavutused on väga tihedalt seotud.
„Vanemad, kes lootsid, et nende laps astub kõrgkooli, suutsid selle ka ellu viia, sõltumata sissetulekust või muudest asjaoludest,“ selgitas Halfon.
Lapsed lihtsalt kasvavad üles oma vanemate ootuste najal.
Kuidas oma lapse andeid avastada, seda vaata SIIT!
6. Nad õpetavad oma lastele sotsiaalseid oskusi
Pennsylvania ja Duke’i ülikooli teadlased uurisid enam kui 700 last kõikjalt USA-st lasteaiaea ja 25. eluaasta vahel ning leidsid tähelepanuväärse korrelatsiooni nende sotsiaalsete oskuste vahel lasteaiaeas ja 20 aasta hiljem täiskasvanutena.
20 aastat kestnud uuring näitas, et sotsiaalselt pädevad lapsed, kes kaaslastega hästi koostööd teevad, abivalmid on, teiste inimeste tundeid mõistavad ja probleeme iseseisvalt lahendavad, omandavad kõrghariduse ja leiavad 25. eluaastaks täiskohaga töö palju tõenäolisemalt kui need, kelle sotsiaalsed oskused on puudulikud.
Piiratud sotsiaalsete oskustega laste puhul aga ilmnes suurem võimalus saada vahistatud, liialdada joomisega või sotsiaalmajja elukohta paluda.
„Uuring näitab, et suurimaks ja väga oluliseks abiks terve tuleviku jaoks on aidata lapsel arendada sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi,“ ütles uuringut rahastanud Robert Wood Johnson Foundationi programmidirektor Kristin Schubert.
„Juba üsna varases nooruses võivad need oskused määrata, kas laps läheb kõrgkooli või vanglasse, kas ta leiab töökoha või hakkab narkootikume manustama.“
7. Nad õpetavad oma lastele juba varasest east matemaatikat
2007. aastal avaldatud ning 35 000 eelkooliealist USA-s, Kanadas ja Inglismaal elavat last hõlmanud uuring kinnitas, et matemaatika oskamine võib anda väga suure eelise. Eriti olulised on just numbrid, nende järjekord ja teised väga baasilised matemaatilised teadmised-oskused.
Matemaatika alustõdede omandamine varases eas ei näita mitte ainult matemaatika head tundmist tulevikus, vaid ennustab sedagi, kui edukalt laps lugema õpib.
8. Nad hindavad vaeva, mis kulub läbikukkumiste ärahoidmiseks
Kui lapsed teavad, kuidas edu tuleb, siis on nende saavutused paremad.
Stanfordi ülikooli psühholoog Carol Dweck avastas, et lapsed (ja täiskasvanudki) mõtlevad edust kahel moel.
Fikseeritud mõtteviisi eeldab, et iseloom, intelligentsust ja loominguline võime on meile muutumatul kujul kaasa antud ja me ei saa neid mis tahes mõtestatud viisil muuta. Edu poole liikumine ja iga hinna eest läbikukkumise vältimine on tarkuse ja oskuse küsimus.
Kasvu pooldav mõtteviis aga põhineb väljakutsel ning näeb läbikukkumist mitte ebaintellgentsusena, vaid hüppelauana ja võimete arendamise võimalusena.
Põhiküsimus on mõtteviisis – kuidas tahe teie arvates võimeid mõjutab. Ja selline mõtteviis on võimas jõud.
Kui lapsele öelda, et ta sooritas testi tänu kaasasündinud intelligentsusele, soodustab see fikseeritud mõtteviisi kinnistumist. Kui aga viidata, et ta saavutas edu, sest nägi vaeva ja tegi tööd, siis ärgitab see kasvu pooldavat mõtteviisi.
Vanemate eneseteostus on tähtis
9. Edukate laste vanematel on kõrgem haridus
Michigani ülikooli psühholoog Sandra Tang leidis 2014. aastal avaldatud uuringus, et kõrgkooli lõpetanud emade lapsed käisid sama teed – jõudsid kõrgharidust tõendava diplomini.
Teine uuring, mis algas 1998. ja lõppes 2007. aastal ning hõlmas 14 000 last, näitas, et alla 18aastastel emadel sündinud lapsed jõudsid harvem kõrghariduseni kui vanemate emade lapsed.
2009. aastal avaldati New Yorgis läbi viidud pikaajalise uuringu tulemused, mille kohaselt on üsna määravaks lapsevanema haridus ajal, kui laps on kaheksa-aastane – selle põhjal võib välja tuua kindlaid seoseid lapse haridusliku ja tööalase edu kohta 40 aasta hiljem.
10. Nende emad töötavad
Harvard Business Schooli uuringu kohaselt on neil lastel, kelle emad (kodust väljas) tööl käivad, palju eeliseid. Tööl käivate emade tütred, kes kauem koolis käisid, leidsid hiljem suurema tõenäosusega töökoha, kus neil oli alluvaid, ning nad teenisid rohkem – tervelt 23 protsendil juhtudest, võrrelduna nende lastega, keda kasvatasid tööl mittekäivad ehk kodused emad.
Tööl käivate emade pojad panustavad hilisemas pereelus rohkem majapidamistöödesse ja lastega tegelemisse – näiteks hoiavad nad lapsi nädalas 7,5 tundi ja teevad kodutöid 25 minutit enam, kui need, kelle emad tööl ei käinud.
„Ükski teine tegur ei mõju sugudevahelisele võrdusele paremini kui tööl käiv ema,“ on Harvard Business Schooli professor Kathleen L. McGinn veendunud.
Aga seda, et kodutöid tegevad isad kasvatavad edukaid tütreid, vaata SIIT!
11. Vanematel on kõrgem sotsiaalmajanduslik staatus
Kahjuks kasvavad paljud lapsed (USA-s näiteks lausa viiendik kõigist lastest) vaesuses, mis nende potentsiaali tõsiselt piirab.
Ja veelgi enam. Stanfordi ülikooli teadlane Sean Reardon väidab, et hilisemas elus saavutatud edu erineb rikaste ja vaeste perede laste puhul 30-40% ulatuses.
On täheldatud sedagi, et mida suurema sissetulekuga on vanemad, seda edukamad on nende lapsed täiskasvanutena.
Allikas: The Independent
Õnnelikud vanemad kasvatavad õnnelikke lapsi, kuidas aru saada, kui hea on sinu suhe kaaslasega, seda vaata SIIT!
