Lapsepõlvest alguse saanud vale toitumine, vähene füüsiline liikumine ning liigne aja veetmine teleri ja arvuti seltsis on harjumused, mis püsivad läbi kogu lapse- ja noorukiea ning mida on hilisemas elus raske muuta,” tõdes tervise arengu instituudi (TAI) teadusdirektor Toomas Veidebaum. Kuid just need harjumused mängivad suurt osa hilisemas eas tekkivates püsivates kehalistes muutustes, sealjuures krooniliste haiguste riskitegurite kujunemises ja hilisemas haigestumises.

See asjaolu sai aluseks Euroopas 2006. aastal alanud ja kaheksat riiki hõlmavale lasteuuringule, millest on kujunenud siiani suurim omataoline. See hõlmab üle 17 000 lapse, keda jälgitakse aktiivselt kindlate intervallide tagant väikelapseeast kuni täiskasvanuks saamiseni,” selgitas Veidebaum.

"Kogu pere tervise, riskitegurite ja toitumise andmeid vaadeldes saab hinnata, kas ja kuidas on riskitegurid perekonnas ühendunud ning millised võivad olla seosed pärilikkuse, perekonna elustiili ja harjumustega. Uuring kestab veel. „Näiteks üks noorukiea iseärasusi on tõsiasi, et perekonna mõju hakkab üha rohkem vähenema, asendudes kaas- õpilaste või sõprade mõjuga. Seega on siinkohal võimalik mõista ka seda, kuidas väga erinevad mõjurid üheskoos või igaüks eraldi mõjutavad hilisemas eas tervist nii positiivses kui ka negatiivses mõttes,” märkis Veidebaum.

Ülekaalulisuse tekke ja säilimise puhul on üks oluline näitaja arvuti ja televiisori ees veedetud aeg. Selgus, et lapsed, kes tarbisid päevas üle 60 minuti elektroonilist meediat, sõid rohkem rasvaseid ja magusaid toite ning jõid magustatud karastusjooke, olenemata sellest, et nende maitse-eelistused polnud samad.

„Uuringust selgus veel, et kehaline aktiivsus varieerub Euroopa riikides väga suurtes piirides. Üldiselt on teada ja seda näitasid ka meie andmed, et mõõdukas kehaline aktiivsus (vähemalt 60 min päevas) kaitseb ülekilode eest,” ütles Veidebaum. Veel selgus, et kehaline aktiivsus ja sport ei paranda üksnes ainevahetust ja vereringet ega vähenda stressi, vaid on olulised ka luude tervise jaoks.

Piisav kehaline aktiivsus on eriti tähtis lapseeas ja nooruses, et kujuneks õige luutihedus ehk moodustuksid tugevad luud. Kehaline aktiivsus puberteediea alguses ja enne seda soodustab luustumist. Selle tulemusena väheneb luumurdude ja luuhaiguste (nt osteoporoos täiskasvanueas) risk.

Uni

Väga oluline tervist tagav abinõu on piisav uni. IDEFICS-i meeskond küsis 8500 lapse vanematelt laste uneharjumuste andmeid ja tegi huvitava avastuse: Lõuna-Euroopa lapsed magavad märksa vähem kui Põhja-Euroopa omad. Näiteks Itaalia koolieelses eas lapsed ärkavad pärast u 9,5-tunnist und, aga Rootsi lapsed jäävad magama veel 1,5 tunniks. "Une pikkus väheneb vanusega. Algkoolilapsed magavad keskmiselt kümme tundi ööpäevas ja see vastab spetsialistide soovitustele.

Tegelikult soovitavad uneteadlased, et koolitunnid võiksid pigem hiljem alata. Miks, seda loe SIIT!

Une pikkust mõjutab aga teleri või arvuti taga istutud aeg. Üks uuringu olulisemaid tulemusi on see, et uni ja ülekaal on omavahel seotud. Liiga vähe magavatel lastel on oht muutuda ülekaaluliseks või isegi rasvuda. Väikelastel, kes saavad üheksa või kümme tundi ööund, on 40% suurem tõenäosus muutuda ülekaaluliseks kui lastel, kes magavad 11 tundi või rohkem. Just algkoolilastel, kes magavad alla üheksa tunni, on kaks korda suurem tõenäosus muutuda ülekaaluliseks.

Vanemate igaõhtuseks hädaks on aga see, et lapsed ei lähe kuidagi õigel ajal magama. Kuidas see probleem lahenadada, loe SIIT!