Õpetaja ja vanemad ühes vankris

Laps tunneb end kõige kindlamalt, kui vanemad teda toetavad ja õpetajad mõistavad. Kuidas aga kooliga suhelda, et tekiks koostöö ja mitte tüli?

Esimese klassi septembris algab mitte ainult laste, vaid ka vanemate aastate­pikkune koolitee. Terve pere elurütmi juhivad hommikused ärkamised ja õhtused õppimised, millega mõnes kodus kontakt kooliga piirdubki. Samas võib emadel-isadel idaneda tunne, et õpetaja ei mõista last või on tema suhtes ebaõiglane. Mõni koolis pillatud sõna võib vanemat rohkemgi solvata kui last. Head suhted kooliga aga annavad hingerahu. Mida teha, et osapooled teineteist mõistaksid?

Kolme lapse ema Õnne Liv Valberg (42) on kogenud erinevaid vanema ja õpetaja vahelisi suhtlemisviise. Tema keskmine poeg Rikard Morten (11) õpib Saku gümnaasiumi 4. klassis, tütarNora-Lise (8) sama kooli 2. klassis. Mõlemal lapsel on ema sõnul toredad klassijuhatajad, ühel neist seljataga suur kogemustepagas, teine alles astub esimesi samme sellel teel.

Õpetaja mõistev suhtumine

Poiss on õppetöös keskmisest võime­kam, peale kooli jõuab ta käia veel korvpallitrennis ning muusika­koolis flööti õppimas. Kõik on justkui ideaalne ning lapsevanema ja õpetaja vahelist suhtlust poleks nagu vaja. Kuid on.