Kas see kõik ikka on tõsi, mida meile lapsepõlves korrutati?
Lapsena kuulsime emalt-isalt sageli, miks ühte või teist asja teha ei tohi. Või vastupidi, just niiviisi tegema peab.Vaatame järele. Et sa oma lastele ei hakkaks kärbseid pähe ajama.
Ujuma tohib minna alles tund aega pärast sööki
Otsus: vale
Lastearstid jutlustasid 1960ndatel tõesti nii, kuid nüüdseks on see tõekspidamine ammu prügikasti heidetud. Tõsi on küll see, et söögi järgselt suunab keha rohkem verd kõhupiirkonda, et toitu paremini seedida, kuid see ei halva veel su käsi ega jalgu. Igasugune kehaline tegevus pärast toekat lõuna- või õhtusööki võib tunduda ebamugav, seega ei maksa kohe pärast vanaema juubelilauast tõusmist üle Väikese väina ujuma hakata. Kuid mingit maagilist ega fataalset kombinatsiooni söömine ja ujumine endast ei kujuta.
Kui pärast sööki ujudes hakkab pistma, tunned puhitust või tekivad krambid, roni lihtsalt basseinist välja. Teadaolevalt pole ükski uppumissurm aset leidnud sellepärast, et ujuja oli vahetult enne seda söönud. Ameeriklased, kes on meistrid igasuguste väiksemategi ohtude eest hoiatama, basseiniohutuse reeglites seda võimalust näiteks ei maini. Küll aga söövad pikkade distantside ujujad ka ujumise ajal, et mitte nälja ja janu käes kannatada.
Roostes naela kiskumine teeb haigeks
Otsus: enamasti vale
Loomulikult ei ole vaja roostetanud naelte ohtu eirata. Torkehaavast võib tõesti teetanus alguse saada ning kõik lapsed ja täiskasvanud peaksid olema selle vastu vaktsineeritud (iga kümne aasta tagant).
Aga see kuulus roostes nael, millest vanemad meile kogu aeg rääkisid, pole küll milleski süüdi. Rooste on tegelikult täiesti kahjutu rauaoksiid ega tekita nakkushaigusi.
Teetanust tekitab bakter Clostridium tetani ning see levib väga väikeste spooridega, mida leidub kõikjal, ka peaaegu igas haavas, hoolimata sellest, kui sügav või pindmine see on. Roostes naelad on ohtlikud mitte rooste vaid mustuse pärast – seda nad ju enamasti on –, sest just mustuses (muld, tolm jms) sisaldub hulgaliselt nakkust levitavaid poore.
Kuid teetanusse võib nakatuda ka mõne muu asjaga kokku puutudes, mis pealtnäha täiesti puhas välja näeb, kuid tegelikult ikkagi spooridega kaetud on. Teetanus on tänapäeval suhteliselt harvesinev haigus (v.a. arengumaades). Eestis esineb paari aasta jooksul 1-2 juhtumit ning kõik neist ei lõpe alati surmaga.
Kanna mütsi, sest soojus lahkub pea kaudu
1950ndatel saadeti USA armee sõdurid kasarmutest välja, seljas arktilised kostüümid, kuid peas … mitte midagi. Loomulikult kadus sellises olukorras palju kehasoojust palja peanupu kaudu. Kuid nagu selgitas Louisville’i ülikooli hüpotermiaekspert Daniel Sessler 2004. aastal New York Timesis, annab täpselt sama tulemuse see, kui jätta paljaks ükskõik milline teine kehaosa.
Inimese nägu ja kael on temperatuurimuutuse suhtes viis korda tundlikumad kui teised kehaosad. Seega võid talvepäeval tõesti tunda, et pea külmetab, kuid kaotaksid sama palju soojust ka siis, kui paneksid mütsi pähe, aga jätaksid sokid-saapad jalga tõmbamata.
Dr Sessler on arvutanud, et kui sõjavägi oleks oma katseid läbi viinud nii, et sõdurid oleks kandnud vaid ujumiskostüüme, oleks soojuse kadu pea kaudu olnud vaid 10% kogu kaotatud soojusest. Ka 2006. aastal Manitoba ülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuringu tulemusel jõuti samale järeldusele.
Kui pea külmetab, pane muidugi müts pähe. Aga mingit maagiat selles asjas pole. Kui käed külmetavad, kanna kindaid. Ja kui jalad, siis sokke ja saabaste sees sooje sisetaldu.
Pane soojalt riidesse, muidu jääd haigeks
Otsus: tõenäoliselt tõsi
Kõige värskema sellekohase uuringu avaldas Ateena biomeditsiini instituudi teadlane Eleni Mourtzoukou. Varasemalt on tehtud kindlaks, et kui lasta inimestel hoida jalgu külmas vees, siis jäävad nad tunduvalt tõenäolisemalt nädala jooksul haigeks, kui kontrolligrupp, kelle jalgu külma vette ei topitud. Aga miks?
Nähtust on püütud selgitada mitmete mehhanismidega, kuid hüpotermia korral tuvastati, et külm võib teha mõlemat – nii vähendada kui aeglustada valgete vereliblede arvu ja toimekiirust (need rakud võitlevad infektsiooniga). Külm ahendab ka veresooni ninas, kus ringlevad rinoviirused.
Ninakarvakesed, mis kaitsevad ülemisi hingamisteid bakterite eest, muutuvad vähemaktiivseks ning nakkus võibki organismi pugeda.
Viie sekundi seadus
Otsus: Vale
Arvatakse, et kui toit kukub maha, siis viie sekundi jooksul seda üles võttes, hoiad ära saastumise. Selles valdkonnas tegi teedrajava avastuse Jillian Clarke, Illinoisi ülikooli tudeng, kes viis 2003. aasta suvel läbi katsetusi, kukutades E. Coli bakteriga saastunud põrandale kummikomme. Loomulikult saastasid bakterid kommid kohe, mitte viie sekundi pärast. Clarke võitis naermaajava Nobeli preemia (Ig Nobel Prize), kuid samale tulemusele jõudis ka Clemsoni ülikooli uurimisrühm.
Ääremärkusena võib öelda, et enamus toidust, mis põrandale kukub ning sealt esimese kahe minuti jooksul üles korjatakse, on täiesti söödav. Kuid kui põrandal oli midagi nakkusohtlikku, siis on toit sellega ühtlaselt nakatunud nii enne ja pärast viie sekundi möödumist.
Sa pole mitte paks vaid suure kondiga
Otsus: enamasti vale
Põhja-Carolina osariigi antropoloogid avaldasid 2011. aastal uusi tõendeid, mis näitavad, et kehakaalu ja luude massi vahel on seos. Nad mõõtsid ära 121 inimese (kes olid oma surnukehad meditsiinilisteks uuringuteks annetanud) reieluud ning avastasid et ülekaaluliste inimeste luud on suuremad, sest nende luustik peab kandma suuremat raskust kui normaalkaalulistel inimestel. Lisaks teevad paksud inimesed liikumisel teistsuguseid liigutusi. Ehk siis: suure kondiga inimesed ei ole paksud, kuid paksudel inimestel on suuremad ja raskemad luud.
Hommikusöök on päeva kõige olulisem söögikord
Otsus: tõenäoliselt tõsi
Laiapõhjaliselt ja teaduslikult on tõestatud, et hommikusöögi söömiseks on erilised ja olulised põhjused. Enamik uuringuid, mis keskendub hommikusöögile ja kaalus juurdevõtmisele, on tuvastanud, et need, kes hommikul ei söö, on hommiksöögi sööjatega võrreldes paksemad. Tõenäoliselt sellepärast, et vahelejäänud toitukord teeb isu kontrollimise ja järgnevad toiduvalikud ülejäänud päeva jooksul raskeks.
2011. aastal Minnesota ülikoolis läbi viidud uuring aga tegi kindlaks, miks see nii olla võib. Toidud, mida inimesed hommikuti söövad, tõstavad veresuhkru taset tervislikumalt tervelt viie tunni vältel ning see vähendab rasvumise, südamehaiguste ja suhkurtõve riski. Samas, pole hommikusöögil ja laste kehakaaluindeksil mingit seost.
Mitmed maailma eri paigus tudengite ja õpilaste hulgas läbi viidud uuringud on näidanud, et need, kes hommikusööki ei söö, tunnevad end päeval väsinuna ja nende õppimisvõime langeb. Kui aga koolis tasuta hommikusööki jagatakse, paranevad nii õpilaste matemaatika- kui käitumishinded ning nad puuduvad vähem.
Istu sirgelt, küürutamine mõjub halvasti
Otsus: vale
2006. aastal läks Šotimaal asuv Aberdeeni haigla isegi kaugemale. Arstid tegid tervetest inimestest MRI-ülesvõtteid kolmes positsioonis: küür seljas ja sirgelt istudes ning 45 kraadi all taha naaldudes. Ning mis selgus – kõige rohkem selgrooprobleeme tekitas sirgelt istumine!
Seega on parim soovitus lastele istuda sellises asendis, milles selg tundub kõige lõdvestunum, tõusta aegajalt püsti ja jalutada nii palju kui võimalik. Küll aga ei soovitata istuda ettepoole küürus olles.
Ajad karvad maha, kasvavad uued tihedamad ja tumedamad
Otsus: vale
Juba 1923. aastal uuris asja Washingtoni ülikooli teadlane Mildred Trotter: kaheksa kuu jooksul vaatles ta kolme naist, kes oma kehakarvu erineva intervalliga raseerisid.
1928. aastal kordas ta eksperimenti meeste peal, kes habet ajasid. Ning tõestas, et mikroskoopilisel vaatlusel pole märgata mingit karvade läbimõõdu ega värvuse muutust. Niisugustena, nagu olid karvad enne raseerimist, kasvasid nad ka tagasi.
Suhkur rikub hambad ära
Otsus: vale
Kui suus elavad mikroobid muudavad iga süsivesiku happeks, siis kas suhkrus on midagi erilist? Vastus on ei. Leib, riis, paljud puu- ja köögiviljad – kõik nad on piisavalt nakkuvad, et hoida baktereid hammaste küljes kinni mitmeid tunde. Sa võid süüa täiesti suhkruvaba toitu, aga kui sa ei pese hambaid regulaarselt, on tulemus kohutav.
Paljud arvavad, et suhkur käitub suus hullemini kui teised süsivesikud, sest kinnitub paremini hammaste külge, kuid tegelikult see nii pole. 1990ndatel viis New Yorgi ülikooli hambateadlane Harold Linke läbi rea katseid, mille tulemusel leidis, et küpsetatud tärklis mõjub võrreldes suhkruga hammastele palju hullemini. Sülg peseb kommide jäänused hammastelt üsna ruttu maha, aga kartulikrõpsude tükikesed jäävad purihammastele tükiks ajaks pidama.
Joo kaheksa klaasi vett päevas
Otsus: vale
2002. aastal uuris Dartmouth’i füsioloogiaprofessor ja neeruspetsialist Heinz Valtin asja ning võttis tulemused ajakirja American Journal of Physiology veergudel kokku nii: väide pole otseselt vale, aga õnnetu juhuse tulemus.
1945. aastal soovitasid USA tervishoiuametnikud juua iga söödud toidukalori kohta 1 ml vett. 1900 kalori kohta siis umbes 65 untsi vett päevas.
Kuid inimesed unustasid lihtsa tõsiasja, et enamus sellest veest sisaldub valmistoitudes. Veelgi enam – 2000. aastal väitsid USA rahvusliku terviseinstituudi arstid, et mõõdukas kliimas suudab inimene päeva jooksul kaotatud vee asendada üksnes toiduga ega pea üldse jooma. Dr Valtin juhib tähelepanu sellelegi, et kui sul on mingi neeruhaigus, peaksid muretsema hoopis selle pärast, et jood liiga palju, mitte liiga vähe.
Kuid kui palju vett siis ikkagi päevas juua on vaja? Täpselt nii palju kui keha nõuab ja janu tekib. Mõnikord võid janu tunda juba siis, kui vere tihedus tõuseb 2%. Ning see on hea hoiatus, sest dehüdratsioon algab 5%st.
Ära loe veeklaase ega vaata uriini värvi. Lihtsalt joo, kui tunned janu. Ja joodav vedelik ei pea olema vesi – veekoguse annavad ka kohv, tee, mahlajoogid, puljong.
Suhkur muudab lapsed hüperaktiivseks
Otsus: vale
Suhkur ei tee tegelikult laste käitumisega midagi hullu. Kuigi jah, paljudel juhtudel, näiteks sünnipäevapidudel ja pühade ajal, söövad lapsed palju magusat ja on ka elavamad. Kuid seda oleks nad ka ilma suhkruta.
1994. aastal Daniel Hooveri ja Richard Milich’ poolt läbi viidud katsed näitasid, et tegelikult on probleem isade-emade peades: katsetes hakkasid nad oma lapsi hüperaktiivseteks pidama seejärel, kui neile öeldi, et lastele anti just magusat. Tegelikult anti neile hoopis suhkruvaba jooki juua.
Allikas: bakadesuyo.com
