Vahepeal jõudis Eneli kuuldu juba unustada, ent kui pojal järgmine kord öine rahutus tekkis, meenus ka nõustaja jutt. “Vaatasin õhtul taevasse ja seal ta oli – täiskuu!” naerab Eneli.

Selle peale hakkas Eneli last jälgima ja märkas, et täpselt sama kordub igal täiskuuajal, nüüdseks juba pisut üle aasta. “Ma ei pea enam kalendrisse või taevasse vaatamagi: kui poja hakkab öösiti rahutumalt magama, tean, et taevas on täiskuu. Õnneks ei kesta see kaua, maksimaalselt kolm-neli ööd. Ja laps ei kisa ega jonni, vaid lihtsalt sipleb läbi une rohkem ja ka tissivajadus on suurem.”
Mida suuremaks Johannes kasvab, seda rohkem on Eneli sõnul tunda täiskuu mõju pojale ka päeval. “Siis on ta hoopis ülemeelikum ja krutskilisem kui muidu,” lausub Eneli. Rahutu une ja siputamise leevendamiseks võtab Eneli täiskuuöödel poja kaissu.