Andreas rääkis poisile planeetidest järgmise loo. “Kõige keskel on Päike, helge ja särav. Tema järel tuleb pisike Merkuur – tragi ja võimekas nagu Superman. Merkuuri kõrval imestab tema tegemisi-sebimisi suur ja ilus Veenus. Siis tuleb meie Maa. Marss on järgmine, sest Marss on mees ja Veenus naine ning nemad tahavad alati teine­teise lähedale hoida (ainult Maa jääb nende vahele). Marsi järel on Jupiter – meie taeva suur kangelane. Jupiteril on rinnas aumärk SUN, milles on peidus järgmiste planeetide nimed: S nagu Saturn, U nagu Uraan, N nagu Neptuun. Ja Neptuuni õla peal istub pisike Pluuto – tema pole küll enam planeet, vaid arvatud nüüd kääbus­planeetide hulka, kuid me võiksime teda siiski mäletada.”

Selle loo abil on Ethanil nüüd lihtne planeetide järjekorda meelde tuletada.

Kuidas meelde jätta?

Lugu rääkides ja selle kaudu asju seostades kasutas Andreas levinud meelde­jätmistehnikat – seoste loomist. Koolieelikutel on seoste loomiseks vähem pagasit ja seepärast on neil mälu treenimisel oluline laulude ja luuletuste päheõppimine. Tuimana tunduva salmide tuupimise mõte esimeses klassis on nn mälulihase tugevdamine. Ja ükski võõrkeel ei saa selgeks, kui sõnu pole pähe õpitud.