Paastudes saad kontrolli enda üle

Sel kevadel on paast kuum teema. Küsisime kolmelt paastumist harrastavalt inimeselt, miks nad seda teevad.

Tartu õigeusukiriku vaimulik Toomas­ Erikson (43), tütar Kärdi (21) ja poeg Raffaeli (14) isa, on juba viima­sed kümmekond aastat pidanud igal aastal neli korda religioosset paastu, nii nagu näeb ette õigeusukiriku kalender.

Paastupidamine on saanud tema peres loomulikuks. Abikaasa Serafima (43) on paastumisel jõudumööda mehele toeks, küll on lapsed sellest siiani eemale jäänud. “Paastumine peab olema vabatahtlik, see on kuldreegel. Kui noor tahab ühel hetkel ise paastuda, siis palun, kuid seni pole meie poolt mingit pealesurumist. Ning ei ole ju keeruline lisaks meie toidule lapse jaoks midagi juurde valmistada, kasvõi muna või liha praadida,” räägib Toomas.

Tema sõnul on üks paastu mõte loobuda toidust kui naudingu saamisest – mitte mõelda paastudes toidule. “Kuid kumbki meist naisega ei lähe hüsteeriasse, kui meil on paastu ajal laual näiteks võiga praetud kartulid. Kui hakata reegleid liigselt jälgima, teedki toidust kultuse.”