FBI käitumisekspert õpetab: seitse suhtlusnippi, mis teevad su maailma kõige meeldivamaks vestluspartneriks

Soovid pärast pausi tööle tagasi minna, sind ootab ees kohtumine elukaaslase suglastega või pead minema lasteaeda oma lapse käitumisest rääkima? Head suhted on õnnelikuks olemise alus ja edukas suhtlemine avab töökohtade uksed ning aitab ka sugulaste vahel paremat õhkkonda luua.

Võõras olukord ja uute tutvuste sõlmimine võib olla pisut hirmutav. Mida öelda? Kuidas jätta endast head muljet? Kuidas vestlust arendada? Need on nipid FBI käitumiseksperdilt, mis aitavad su läbi igast olukorrast!

Milline siis on parim moodus endast usaldusväärne mulje jätta? Kes oskaks selgelt ja lihtsalt öelda, kuidas inimestele meeldida? FBI käitumisekspert Robin Dreeke, kes on inimestevahelisi suhteid uurinud 27 aastat, teab täpselt, mis suhete loomisel olulist rolli mängib.

Kõige tähtsam on kuulamine

1. Mis on kõige olulisem asi, mida teha, kui kellegagi tutvud?

„Kuula teise inimese mõtteid ja arvamusi ilma neile hinnangut andmata,“ ütleb Dreeke.
Küsi. Kuula. Aga ära hinda. Mitte kellelegi, sa ise kaasa arvatud, ei meeldi, kui teda arvustatakse.
Esmane strateegia ongi seetõttu mitte kunagi mitte mingeid hinnanguid anda ja see tuleb meeles pidada — alati.

See ei tähenda sgugi, et sa kõigega nõus oled, mida sulle räägitakse. Öelduga nõustumine või mittenõustumine nõuab aega. Ja arusaamist, millised on su vestluspartneri vajadused, soovid, unistused ja püüdlused.

Mida siis teha, kui inimesed lollusi rääkima hakkavad? Dreeke soovitab: „Mina eelistan sellisel juhul, kui mulle räägitakse midagi, millega ma nõus pole või millest ma aru ei saa, selle asemel, et hinnangut anda, öelda: „Ohoo! See on tõesti põnev. Ma pole sellest kunagi niiviisi mõelnud. Aita mul aru saada. Kuidas sa selle peale tulid?“

Sa ei arvusta ega mõista kohut, vaid näitad huvi üles. Ning see võimaldab inimestel rahulikult edasi vestelda nende lemmikteemal ehk rääkida iseendast.

Uuringud näitavad, et inimestele meeldib palju rohkem rääkida endast kui näiteks rahast või toidust.

2. Kõrvalda oma ego

Enamik meist teeb kõik selleks, et näidata, et teised arvavad valesti või liiguvad täiesti vales suunas. (Kommentaariruumid internetis on ju selliseid arvamusi puupüsti täis, eks.)
Ja see tapab igasuguse suhte. Tahad kedagi parandada? Tahad kellelegi oma väikest tarka lugu jutustada? Ära tee seda.

Ego mahasurumine tähendab, et lükkad enda vajadused, soovid ja arvamused kõrvale.
Eira järjekindlalt oma soovi pidevalt erinevaid asju korrigeerida ja teisi inimesi parandada. Ja ära luba emotsioonide tulval endast üle sõita, kui sa vestluspartneri mõtete, arvamuste ja tegudega nõus pole.

Inimesed, kes teistega kogu aeg vastuollu satuvad, ei loo häid suhteid. Dale Carnegie ütles seda juba palju aastaid tagasi, ja kaasaegne teadus on samal arvamusel. Kui kuuleme midagi sellist, mis meie uskumustega risti vastupidine on, lakkab loogiline mõistus töötamast ning aju valmistub võitluseks.

Mis juhtub inimeste peades, kui nad seisavad silmitsi videost tuleva infoga, mis nende maailmavaatega ei sobi? Samal hetkel, kui nad mõistavad, et ekraanilt nähtu nende vaadetega kokku ei käi, uinuvad need aju osad, mis vastutavad mõistlikkuse ja loogika eest. Ning need, kus valmib rünnak, ärkavad.

3. Kuidas olla hea kuulaja

Me kõik oleme kuulnud, et teiste inimeste kuulamise oskus on väga oluline, kuid keegi ei selgita, kuidas õigesti kuulata. Milles saladus peitub?

Ära mõtle sellele, mida kavatsed järgmiseks öelda. Keskendu sellele, mida sulle nüüd ja praegu räägitakse. Ole uudishimulik ja küsi selle kohta, mis sind huvitab. Kuulamine ei tähenda seda, et sa vait oled. Kuulamine on mitte rääkimine. Ja neil asjadel on vahe sees. Kui sa lihtsalt vait oled, mõtled ikkagi tegelikult sellest, mida sa öelda tahaksid. Aga ei ütle. Ajal, mil sa mõtled oma vastusele, kuulad teise juttu ainult poole kõrvaga, sest püüad tabada hetke, millal oma mõte välja öelda.

Kuidas siis käituda? Samal sekundil, kui sulle meenub mõni lugu või mõte, mida tahaksid rääkida, heida see peast. Korda endale pidevalt: „Ma ei kavatse sellest rääkida.“ Ainus, mida sa peaksid tegema, on endalt küsima: „Mis see põnev asi oli, mida ta mainis, mille kohta ma võiksin küsida?“

Uurimused näitavad, et kui palud endale rohkem oma ideed selgitada ja rääkida, meeldid sa inimestele rohkem ja neil tekib tunne, et nad tahavad sind aidata.

Aktiivne kuulamine põhineb väga selgel alusel: kuula, mida sulle räägitakse. Ära sega vahele, ära ütle, et sa pole nõus, ära hinda. Nooguta ja lisa lühikesi kommentaare nagu „jah“, „just“, „täpselt“. Ilma igasuguse kohmakuseta peegelda tagasi seda, mida sulle just öeldi, jäädes ütleja seatud raamidesse.

Päri ja küsi küsimusi, mis näitavad, et pöörad räägitule tähelepanu ja mis vestlust edasi viivad.

4. Milline on kõige parem küsimus, mida küsida?

Elu võib olla raske nii rikastel kui vaestel. Vanadel ja noortel. Igaühel. Me kõik kohtume väljakutsetega ja meile meeldib neist rääkida. Ning see ongi asi, mida küsida.

„Millised väljakutsed sul sel nädalal ette tulid,“ armastab Robin Dreeke küsida. „Kuidas elu sind siin, selles maanurgas, on proovile pannud? Milliste raskustega oled kokku põrganud oma väikeseid/teismelisi lapsi kasvatades?“ Igaühe elus on mingid proovikivid. See on koht, kus inimesed saavad rääkida prioriteetidest oma elus.

Küsimused on hämmastavalt suure mõjujõuga. Mis on üks mõjuvõimsamaid viise inimestele mingit mõju või muljet avaldada? Lihtsalt palu kelleltki abi. Uuringud näitavad, et industriaalses maailmas elades on abi ja nõuannete otsimine üks kõige mõjuvõimsamaid mooduseid avaldada muljet sõpradele, alluvatele ja ülemustele. Abi palumise taktika on kindlasti veenvam kui näiteks ülemusena alluvate survestamine või alluvana ülemuste ees lipitsemine. Selle mõju on ka pikaajalisem.

Kuid pea meeles, et see töötab ainult siis, kui sa oled oma palves siiras.

5. Kuidas panna võõrad inimesed end vabalt tundma?

Esimese asjana ütle neile, et sul on aega vaid minut, sest pead kohe uksest välja astuma.
Kui teatakse, et sa lahkud kohe-kohe, nad lõõgastuvad.

Baarileti taga võõra inimese kõrvale istudes ja öeldes, et sa ostad talle joogi, saad vastuseks juuksepiirini kergitatud kulmud. Kes sina selline oled? Mida sa tahad? Ja millal sa uttu tõmbad? Viimasele küsimusele pead vastama paari sekundi jooksul ja siis on kõik korras.

Avalikus kohas kellegagi suhtlemist alustades arvesta sellega, et uurimused näitavad, et kui küsid võõralt, kas praegu on sobiv aeg vestlemiseks, siis on nad leplikumad ja suhtlemisaltimad. Keegi ei taha tunda end lõksu aetuna mingi veidriku poolt, kes hullult suhelda soovib.

Inimesed on tegelikult palju abivalmimad, kui sa arvata oskad, kui nad tunnevad end turvaliselt ja saavad olukorda kontrollida.

6. Kehakeel, mis suhete loomisele kaasa aitab

Jutt, mida kuuldavale tood, peaks olema positiivne, ego- ja hinnanguvaba. Ning su kehakeel peab räägitavaga kokku sobima.

Esimene ja väga oluline asi — naerata! Sa pead seda tegema! Naeratus on suurepärane võimalus usalduse äratamiseks. Suuna lõug pisut allapoole ja hoia pea kergelt viltu — see toimib alati. Ära mine otse, n-ö rinnaga peale, ole kerges pöördes, nii keha kui näoga.

Kui sa räägid, siis hoia peopesad ülespoole lahti. See näitab, et sa oled avatud ja kuulad, mida teine ütleb. Kogu su kehakeel peab olema avatud ja mugavust väljendav. Kulme võid ka pisut kergitada — kõik mis läheb ülespoole ja kerkib, näitab avatust ja mugavust. Kokkusurutud asjad — huuled, kulmud — aga väljendavad stressi ja pinget.

Naeratus on see, mis loeb. See teeb sind ennastki õnnelikumaks. Teadlased on kindlaks teinud, et üks soe ja õnnelik naeratus mõjub ajule samamoodi nagu 2000 šokolaaditükki või 25 000 dollarit.

7. Kuidas suhelda inimesega, keda sa ei usalda?

„Ma ei õpeta sind inimestega manipuleerima,“ ütleb Robin Dreeke. Mida teha aga siis, kui tunned, et keegi püüab sinu peal neid meetodeid kasutada ja manipuleerida?

Ära ole vaenulik, küll aga otsekohene, küsides, mida ta soovib ja mis on tema eesmärk.

„Mina püüan kõigepealt manipuleerija eesmärgi teada saada. Teen hetkeks pausi ja ütlen: „Räägid väga hästi. Otse loomulikult oled sa väga hea selles, mida sa praegu teed. Mina aga olen uudishimulik ja püüan aru saada, mis on su eesmärk? Mida sa saavutada püüad? Minul on oma eesmärgid, sinul ka. Kui sa mulle ütleksid, millised sinu eesmärgid on, saame koos ühelt joonelt startida ja mõlemad nende saavutamisse panustada. Ja kui sa mulle neid öelda ei soovi, siis olgu nii — sobib ka see.“

Oluline on jälgida sedagi, kes kelle pärast kohal on — kas sina tema või tema sinu pärast.
Kui tahad tõesti kellegagi kenasti suhelda, siis keskendu usaldusele, ära trikita. Niiviisi teenid ära austuse. Usaldus on habras, usaldamatus kasvatab iseennast.

Kui inimestelt küsida, milline on kõige tähtsam iseloomujoon, siis vastab enamus, et usaldusväärsus.

• Ära anna hinnanguid ega arvusta.
• Lükka ego kõrvale, keskendu vestluskaaslasele.
• Kuula, mitte ära oota, millal sina rääkida saad. Küsi küsimusi, tunne huvi. Ära tule lagedale enda muljetavaldavate lugudega.
• Küsi inimestel, mis neile elus väljakutseid pakub.
• Määra kohe alguses kindlaks vestluse pikkus (ajamõõde).
• Naerata, keera pea ja keha pisut viltu, ava peopesad.
• Kui sinuga püütakse manipuleerida, tee selgeks eesmärgid. Agressiivne ja vaenulik ei maksa olla, küll aga otsekohene.

Allkas: bakadesuyo.com