Emme, ole ainult minuga!

Iga laps vajab mõnikord jagamatut tähelepanu, mil ema või isa ainult talle pühendub. Kuidas leida suuremas peres aega iga lapse jaoks eraldi?

Mulle on mällu sööbinud ühe sõbranna pihtimus. Minu silmis on ta olnud täiuslik ja pühendunud ema oma kahele tütrele ning seda enam lugu mulle meelde jäi. Tütred, keda ta üksi kasvatab, olid siis umbes 6 ja 8 aastat vanad. Vanem neist oli ideaalne laps – intelligentne, ilus, sportlik. Noorema ilmaletulek oli olnud raske ja pisikesena arenes ta pisut aeglasemalt. Ema oli tütarde jaoks alati olemas, ta elas neile ja loobus nende nimel paljust.

Nende elu oli korrapärane. Igal hommikul startisid nad kolmekesi linnalähedasest kodust autoga kohalikku lasteaeda, edasi suurema tütrega kahekesi linna kooli ja tööle. Õhtul sama teed tagasi.

Ühel päeval tekkis aga rutiinis muutus, suurem laps oli võistlustel ja ema jäi nooremaga kahekesi. Nad tegid aega parajaks, jalutasid mere ääres ja ajasid juttu. See päev vapustas ema. “Sain teada, et mu noorem tütar ei olegi mingi saamatu tita, nagu olin arvanud,” meenutas sõbranna. “Hoopis tundlik ja tähelepanelik kunstnikuisiksus, kelle soovid ja arvamused ei kattunud alati minu ja õe omadega. Ta mõtles ja nägi asju huvitavalt, aga lihtsalt ei tahtnud vaielda, sest kartis, et teised on sõnaosavamad.”