Kuidas maitseb loodus?

Mustikaid, metsmaasikaid ja teisi marju tunnevad eestlased metsas ikka. Need pole aga kaugeltki kõik, mida laps võib looduses suhu pista.

Lapsed armastavad ikka midagi näksida. Kui lähete loodusesse, ei pea kaasa pakkima komme ega krõpse – nende asemel leiab metsast, niidult ja mere äärest kümnete kaupa taimi, mille lehti, õisi, vilju või pungi võib värskena süüa või piknikusalatile lisada. Pealegi saab nendega kaasa võimsa vitamiinikuuri!

Luua metsanduskooli taimeõpetaja, bioloog Evelin Saarva nimetab alustuseks üle poolesaja loodusanni, mida võib pakkuda ka lastele. Lisaks marjadele on nende seas noori lehti ja õisi, mil on mõnus maitse ja mida on põnev proovida. Siin sellest nimekirjast väike osa.

NB! Enne, kui ulatad lapsele taime, ole kindel, et tegu on ikka õige liigiga. Kahtluse korral kasuta taimemäärajat, näiteks Toomas Kuke “Eesti taimede kukeaabitsat”. Kui ikka kahtled, jäta korjamata!

Kui käite metsas

Kuuse noori, selle aasta pehmeid kasve on söödud läbi aegade värskelt, otse puult korjatuna. Neil on pehme, kergelt hapukas ja veidi vaigune maitse. Viimasel ajal on Eestis lisandunud tore komme maitsestada kuusevõrsetega nii võid kui jooke. Samamoodi võib süüa ka männi ja kadaka pehmeid kasve. Eeterlike õlide ja C-vitamiini poolest on veelgi rikkamad kadaka marikäbid ehk marjad, mis valmivad augustis.