Kui sa enda tervisest vähegi hoolid
Doktori sõnul saab rinnakabinetist alati kiirelt nõustamist ka ilma saatekirjata ning vajadusel suunatakse kabinetti pöörduja suunamiskirja alusel edasi vajalikele uuringutele.
Eestis on rinnavähk naiste sagedaseim pahaloomuline kasvaja. Igal aastal haigestub ligikaudu 700 naist. Rinnavähki ei ole võimalik ennetada, aga kui see haigus avastatakse varases staadiumis, on suur võimalus kaasaegse raviga ellu jääda, seetõttu on oluline haigus avastada võimalikult vara. Tallinnas saab vajadusel abi näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla rinna tervise kabinetist, kuhu pöördumisel saatekirja ei nõuta.
Abi, nõustamine, läbivaatus
Dr Gabor Szirko sõnul on juba vanuses 25+ tarvilik üle paari aasta rindu lasta kontrollida, siinkohal saab tegelikult abiks olla ka perearst, kes kahtluse korral saab soovitada pöörduda rinnakabinetti. Ida-Tallinna Keskhaiglas on rinna tervise kabinet tegutsenud juba aastast 2012 ning nädalas pöördub siia keskmiselt 100 naist esmavisiidile kas siis rinnaalaste murede või küsimustega. Lisaks kordusvisiidile pöördujad.
Kõige enam tullakse murega, kui rind on valulik. Siinkohal nendib dr Szirko, et kindlasti tasub kontrolli tulla, kuid rinna valulikkus ei ole tavaliselt rinnavähi tunnus. Kindlasti tasub arsti sõnul aga kiiremas korras leida aeg kontrolliks, kui rinda on tekkinud mügarik, tükk, sõlm või siis tuleb rinnanibust verist eritist. Sellisel juhul võib tegu olla halvaloomulise kasvajaga, mille puhul kehtib reegel, et mida varem jaole saadakse, seda suurem on tervenemise võimalus.
Rinna tervise kabinetis vesteldakse patsiendiga esmasel kohtumisel ning tehakse kompimismeetodil selgeks, kas patsient vajab lisauuringuid ning suunatakse naine saatekirja alusel koheselt kas ultrahelisse või mammograafiasse. Vajadusel tehakse biopsia. Rinnakabinetist saab ühtlasi ka abi ja õpetust koduseks rindade kontrolliks.
Kingi endale südamerahu ja tule mammograafiasse!
Kindlasti peaksid kõik naised kontrollima korrapäraselt oma rindu ning tegema seda hoolikamalt juba peale 30. eluaastat. Rinnakaebuste olemasolul valib arst läbi täiendava uuringuna kas ultraheli või mammograafia. Kui rinnakaebusi ei ole, on kõigil soovitav 40. eluaastal teha nö baasmammogramm, mis on järgnevatel uuringutel võrdlusena suureks abiks. Edaspidi võib mammograafiat teha iga 1-2 aasta tagant.
Selleks võib pöörduda esmalt rinna tervise kabinetti, kus saatekirja vaja ei ole ning edasised uuringud korraldatakse mugavalt. Soovi korral on mammograafiasse võimalik tulla ka perearsti või naistearsti saatekirjaga. Kindlasti tasub tulla neil, kes on sõeluuringu sihtgrupp - nemad ei vaja saatekirja. 2016. aastal on rinnavähi sõeluuringule oodatud 1956, 1958, 1960, 1962, 1964 ja 1966. aastal sündinud naised.
Kui oled ise või on keegi Su lähedastest mõnel neist aastatest sündinud, siis tasub kindlasti tulla uuringule. Uuringule tulekuks palume registreeruda telefonil 53 628 909 või 606 7684, rinnaprobleemide korral info rind@itk.ee.
Varases staadiumis avastatud rinnavähk on ravitav - ära jää hiljaks!
