5 kuni 30% naistest ei tea, kes on nende sündimata lapse isa!
Eestis tegutseb juba neli kuud anonüümne Ämmaemanda Nõuandetelefon 12252. Ja kuna tegemist on anonüümse telefoniga, on ka küsimused ja mured palju avatumad: "Kes on mu sündimata lapse isa?" Ämmaemand-nõustaja aitab selle välja arvutada.
Selgub, et see küsimus kerkib nõuandetelefonile helistajate murede hulgast esile üllatavalt tihti. Ämmaemand-nõustaja aitab sel juhul välja arvutada võimalikud ovulatsiooni/eostamise kuupäevad ning võrreldakse neid siis seksuaalvahekordades oldud kuupäevadega. Kui aga erinevate partneritega on oldud lähestikku ovulatsiooni ajal vahekorras, on lapse isa väljaselgitamine ilma DNA-testita pea võimatu. Lisaks on alati võimalus, et just sel kuul võis olla menstruaaltsükli häire ja ovulatsioon kõikus mõned päevad edasi või tagasi.
Kuna telefonile 12252 on nelja kuuga isaduse küsimustega päris tihti pöördutud, siis uurisime, kui tihti isaduse küsimus mujal maailmas esile kerkib.
Erinevad uuringud, mis maailmas tehtud, on viinud erinevatele tulemustele, kui palju naisi tegelikult ei tea lapse isa. Protsendid varieeruvad 5-30ni. Näiteks USA ühes osariigis 100 000 vabatahtliku inimese seas oli see näitaja ainult 2%. Võib muidugi oletada, et need, kes juba vabatahtlikuks hakkasid, teavad üsna kindlalt,et lapse isa on õige inimene. Samas oli ühes Inglismaa linnas uuringu tulemuseks 30%, ehk siis iga kolmas vastsündinu ei olnud oma isa laps. Suuremat pilti vaadates jääb ikkagi keskmine number 5% kanti, kus ei teata lapse isa.
See tähendab seda, et kui klassis või lasteaiarühmas on 20 õpilast, siis igas lasteaiarühmas ja kooliklassis võib olla üks laps, kes ei ole oma isa laps.
Tänapäeval on DNA-testiks ja isaduse tuvastamiseks võimalused juba varase raseduse ajal. Protseduur ei ole invasiivne, see tähendab, et enam ei ole vajalik lootevete uuring, vaid testi saab teha ema ja isa verd analüüsides. Juba seitsmendal rasedusnädalal on ema veres määratav rakuvälina loote DNA, mis on pärit platsenta trofoblastist. Alates kaheksandast rasedusnädalast on konsentratsioon juba piisavalt kõrge, et teha DNA-test. Test on suhteliselt kallis, erinevates maailmariikides jääb hinnavahemik 600-1300 euro vahele.
Alates selle aasta aprillist saab ka Eestis sellist DNA-testi teha.
Tartus asuvas Elite kliinikus on näiteks see võimalus olemas. Tundub, et testi isaduse tuvastamiseks liialt tihti seal siiski tegemas ei käida, kuna registratuurist hindasid uurides, ei osanud ka sealsed töötajad kohe vastata. Kodulehe info põhjal selgub, et Eestis on testi tegemine kallim kui USA-s, Austraalias, Hiinas või Uus-Meremaal. Test maksab 1500 eurot. Kui isa kandidaate on rohkem kui üks, lisandub 270 eurot iga inimese kohta. Testiks on võimalik saada aeg nädalaga ning tulemused saabuvad kümne päevaga. Testi tegemiseks on vaja ema veeniverd ja isa suuõõnest võetud süljeproovi.
