5 väga levinud harjumust, mis sul juhtme kokku jooksutavad
Meie aju on nagu arvutiprotsessor: tal on kindel võimsus või intellektuaalne maht, mida mingil konkreetsel ajahetkel kasutada saab.
Kui tegeled mingi ülesandega või maadled emotsiooniga, mis nõuab liiga palju intellektuaalset võimsust, mõjutab see su keskendumist ja probleemide lahendamise võimet, loovust ja kognitiivseid oskusi. Ning selle tulemusel langeb lühiajaliselt IQ.
Asja näitlikustamiseks püüa kõndides lugeda arve seitsmekaupa tuhandest allapoole (993, 986 jne). Mingi aja pärast märkad, et oled seisma jäänud. Miks? Sest su aju töötas väga intensiivselt arvudega ning tal polnud enam piisavalt ressurssi, et anda jalgadele käsklusi neid üksteise ette tõsta.
Tavalisemad n-ö võistlevad asjad ei mõjuta su töö- ega õpivõimet. Kuid on asju, mis nõuavad ajult nii suurt intellektuaalset mahtu, et vähendavad meie kognitiivseid oskusi. Paljud inimesed pole neist asjust teadlikud ning üritavad mahtunõudvate asjadega samal ajal tegeleda ka muuga. See aga ei võimalda neil ülesandeid täita täies mahus.
1. Juurdlemine
Mängid oma peas ärritavaid, närviajavaid ja stressitekitavaid olukordi ikka ja jälle läbi. Teed seda sageli ja harjumusest. See aga ajab su emotsionaalselt ummikusse ning kahjustab tõsiselt intellektuaalseid ressursse. Lisaks kognitiivsete oskuste mõjutamisele võib see mõjuda isegi füüsilisele tervisele.
2. Pidev süütunne
Kõik me tunneme end aeg-ajalt milleski süüdi. Tavaliselt, kui me millegagi hakkama saame, vabandame või võtame midagi muud ette, et süütundest lahti saada. Samas, kui süütunne pidevalt sul meeles mõlgub, segab see suuresti igapäevaelu. Lahenduseks on süütunne ära unustada, nii hästi kui suudad.
3. Ebaefektiivne kaeblemine
Enamik inimesi jagab oma frustratsiooni sõpradega, selle asemel, et pöörduda kellegi poole, kes aitaks neil olukorrale lahendus leida. Probleem on aga selles, et iga kord, kui sa oma lugu räägid, ärritud sa uuesti. Viha ja ärritus nõuavad küllalt suures mahus ajuvõimsust ja ebaefektiivne kaeblemine lüpsab su aju regulaarselt tühjaks.
4.Äraütlemiste liigne analüüsimine
Äraütlemine tekitab emotsionaalset valu, mõjutades tugevasti tuju ja kognitiivseid funktsioone. See muudab meid ka liiga enesekriitilisteks, langetab enesehinnangut ja põhjustab pikaajalist emotsionaalset stressi. Ja otse loomulikult langevad ka kognitiivsed võimed.
5. Muretsemine
Paljud inimesed ei pea muretsemist kahjulikuks. „Ma olen lihtsalt natuke murelik,“ ütlevad nad ja naeratavad. Kuid muretsemine tekitab meis ebamugavustunde ja ebameeldivaid emotsioone ning see võib kokkuvõttes tõsiselt häirivaks muutuda. Kui me millegi pärast muretseme, kaldub mure peas, kõike muud kõrvale lükates, esikohale asetuma. Õnneks on muretsemist, võrreldes näiteks kurvastamisega, suhteliselt lihtne lõpetada.
Allikas: psychologytoday.com
