Algul ei suuda beebi ise pikemalt magada ja vajab öösiti süüa ning mähkmevahtust. Kui mõni söögivahe imekombel pikemaks venib, kahtlustab ema, et lapsega on midagi juhtunud ning läheb kontrollima, kas tita ikka hingab. Liikumisega tekitab ta müra, mis ajab lapse üles ja ta uinutamiseks kulub vähemalt pool tundi. Mingil hetkel hakkab laps pikemalt magama, kuid selleks ajaks on vanemad magamatusest juba nii segi, et kuulevad öösiti fantoomnuttu, sest nad ei suuda uskuda, et laps on tõesti võimeline juba tervelt 6 tundi järjest magama.

Siis tuleb aeg, mil laps õpib kõndima ja voodist välja ronima ning üllatab vanemaid öiste külaskäikudega nende voodisse. Rääkiv laps nõuab öösiti pissile, juua, tekki, kaisukaru jne. Koolilaps võib näha õudusunenägusid. Teismeline hiilib öösiti kodust välja peole. Ülikoolis käiva lapse puhul muretsevad vanemad, kas ta ikka jõuab hommikuks koju või on tänaval vigaseks pekstud ja vedeleb kuskil kraavis. Nii et lapse sünni järel pole sul lootustki enam normaalselt magada saada.

Puhkeaega EI OLE

Ära kujuta ette, et emme paneb tita põrandale mängima ja saab ise rahulikult ajalehte lugeda või hommikukohvi juua. Seda ei ole võimalik selgitada kellelegi, kellel lapsi ei ole, aga jumala ausalt — tõepoolest ei ole emal päeva jooksul ära selleks, et oa kruusitäis kohvi ära juua. Ainus hetk päeva jooksul, kus keegi jala küljes ei ripu, on siis, kui sa istud WC-s. Aga ka selle võimaluse võtavad mõned vanemad endalt ära, lubades lapse endaga koos tualetti.

Vabu päevi ei ole

Lapsevanemaks olemisest ei saa puhkust võtta. Sa ei saa öelda kaheksakuusele, et sorry, aga emme on haige ja läheb nüüd kaheks päevaks teise tuppa pikali, ära sega. Laps tahab süüa, juua, pissile, mängida, kaissu, ronida, kallistada ja palli visata iga päev ja tal on üsna ükskõik sellest, et su pea plahvatab otsas.

Aju on pidevas ülekoormuses

Hommikust õhtuni tuleb vastu võtta pöörane hulk infot. „Emme, emme, emme, emme, emme, emme!” kostub lakkamatult või vaheldub mikside või mis-see-onnidega. Sekka ka pissile-süüa-juua-mängida-igav hõiked. Kui peres on mitu last, tahavad nad tavaliselt kõike saada täpselt samal ajal ja kui üks saab oma asja enne kätte kui teine, tuleb hirmus kisa. Ütlus „väiksed lapsed-väiksed mured, suured lapsed-suured mured” jõuab emale kohale siis, kui lapsed lähevad lasteaeda ja kooli. Siis ei jää muresid vähemaks, vaid nende tõsidus kasvab märkimisväärselt.

Mehega olemiseks tuleb aega näpistada niigi vähese uneaja arvelt

Mõnikord on kl 2 öösel küpsisepurusel diivanil istumine, mõttetu tõsieluseriaali vaatamine ja odava veini mekkimine sama mõnus kui soojal Mehhiko rannal päikeseloojangu nautimine kokteili rüübates. Sest see on ainus hetk, mil majas on vaikus, keegi ei taha midagi saada ja ema-isa rollid on üle pika aa vahetunud naise-mehe rollide vastu. Selline öine ülevalpassimine tähendab muidugi veel hullemat väsimust hommikul, aga mõnikord on seda hädasti vaja.

Keha saab hirmsat vatti

Esiteks — rasedus. Lisakilod, uue inimese enda sees kasvatamine, sünnitus, imetamine… see kõik on juba iseenesest kurnav. Sellele järgneb tita tassimine, käru treppidest üles-alla vinnamine (koos titaga), toidukottide koju tassimine (koos titaga). Kõndima õppinud lapsed armastavad eest ära põgeneda ja neid tuleb taga ajada. Seejärel hakkavad mudilased mürama ja see tähendab, et nad hakkavad sulle selga hüppama, kui sa end põrandal venitad, jooksevad sulle ette, nii et sa ninali kukud ja ehitavad sulle lõksu, et sa trepist alla lendaks. Sul pole võimalik lapsi suureks kasvatada nii, et sa ise selle käigus kordagi EMOsse ei satu.

Koristamine, koristamine, koristamine…

Kõik inimesed peavad oma elamist koristama, aga lapsevanemad saavad seda „lõbu nautida” iga päev vähemalt korra tunnis. Mänguasjad tuleb kasti panna, raamatud riiulisse, põrandalt kokku pühkida banaanilöga, küpsisepuru, vesi, okse, kaka ja pisikesteks tükkideks rebestatud ajalehed. Laste riideid tuleb vahetada vähemalt kaks, kui mitte viis korda päevas. Nõud pesta. Pesu pesta, kuivama panna. Veel pesu. Veel küpsisepuru. Veel pissi põrandal… Kuni magamaminekuni välja.

Muretsemine väsitab

Ja muredest ühelgi lapsevanemal puudust ei tule. Imiku äkksurm. Trepist alla kukkumine. Õunatüki tõttu lämbumine. Nohu. Valed sõbrad. Halvad hinded. Lapsevanema pea plahvatab kogu selle suure muretsemise käes ja tulemuseks on mustad rõngad silmade ümber, loppis nägu ja hallid juuksed. Ja see lõputu lõputu väsimus…

See kõik muidugi ei tähenda, et vanemad ei naudi lastega tegelemist. Naudivad vägagi! Nad on lihtsalt natuke liiga väsinud, et naeratada, uudiseid lugeda ja rääkida millestki muust peale lapse esimeste hammaste. Anna talle andeks ja ole talle toeks — sa saad ka ise üsna varsti teada, mis tunne tal on!

Allikas: huffingtonpost.com