Nad kaklevadki! Kogu aeg!
Kui toas on tohkem kui üks laps, on eriarvamused kiired tulema ja kui probleeme kohe ära ei lahendata, võib tulemuseks olla suur tüli. Laste omavahelist läbisaamist mõjutavad mitmed faktorid — temperament, ümbruskond, vanus ja sotsiaalsed oskused. Nendele asjadele tähelepanu pöörates on sul võimalik oma laste läbisaamist märkimisväärselt parandada.
Tülide ABC
Kõigepealt tuleb sul leppida sellega, et kui sul on mitu last, siis nad tõenäoliselt tülitsevad. Tülid algavad siis, kui üks laps tunneb, et temaga on ebaõiglaselt käitutud või kui nad üritavad oma tahtmist peale suruda ja ennast kehtestada. Mõnikord näevad nad sama situatsiooni erinevalt: suurem laps kiusab väiksemat ja peab seda naljaks, kuid väiksem saab kas haiget või tunneb end solvatuna. Teinekord on tüi põhjuseks aga võitlus vanemate tähelepanu või heakskiidu eest.
Sellised arusaamatused ja konfliktid käivad perena kasvamise juurde ning vähenevad, kui lapsed suuremaks saavad. Need situatsioonid õpetavad lastele probleemide lahendamise tehnikaid ja läbirääkimisoskusi, nad õpivad asjadele teise pilguga vaatama ning mõistavad, et teiste inimeste tunded, asjad ja arvamused on ka olulised. Et nad õpiksid õigesti tülitsema ja probleeme omavahel sõbralikult ära lahendama, on sinu tugi väga oluline! Sina pead õpetama neile, kuidas emotsioone kontrolli alla saada, ausa mängu põhimõtteid selgitama ja juhendama läbirääkimisi pidama.
Kuidas temperament laste tülitsemist mõjutab
Mõned lapsed satuvad konfliktidesse tihemini kui teised. Selles on süüdi nende temperament — nad ei suuda õigel ajal pidurit tõmmata, vaid tegutsevad emotsiooni ajel impulsiivselt a agerssiivselt. Sellised lapsed lähevad kiiremini „põlema” ja neil on keerulisem oma tundeid kontrollida. Impulsiivsetele lastele on keerulisem tülide lahendamist ja tülidest hoidumist õpetada, kuid kannatlikkuse ja järjekindlusega on see siiski võimalik.
Kuidas keskkond laste käitumist mõjutab
Kõige tähtsam eeskuju oma lastele oled sina ise. Nad jälgivad, jätavad meelde ja kopeerivad kõike, mida sina ees teed — nii head kui halba. Ka konfliktide lahendamist ja konfliktisituatsoonis käitumist õpivad nad sinult. Jäädes rahulikuks, kuulates kõiki osapooli, olles koostööaldis ja kompromissideks valmis näitad sa lastele, mismoodi on võimalik igasugused arusaamatused ära lahendada. Lapsi lüües õpetad sa ainult seda, et vägivald on okei ja järgmisel hetkel lähevad nad lööma oma väiksemat õde või lasteaiakaaslast.
Lapsed valivad vägivaldse lahenduse tõenäolisemalt ka siis, kui nad saavad oma tahtmise ainult siis, kui nad löövad, lükkavad, tutistavad või näpistavad, kui vanemad ei reageeri vägivallale või nad näevad telerist ja videomängudest ainult vägivalda.
Erinevas vanuses lapsed tülitsevad erinevalt
Viis, kuidas lapsed tülisid lahendavad, sõltuvad suuresti nende vanusest, aga ka sellest, mida nad selleks ajaks õppinud on. Agressiivsust esineb rohkem väikelastel, kes end verbaalselt veel väga hästi väljendada ei suuda. Mida suuremaks lapsed kasvavad, seda rikkalikum on nende sõnavara ja seda paremini suudavad nad ilma vägivalla ja täiskasvanute abita toime tulla.
Alla kaheaastased:
Tülitsevad peamiselt lelude pärast ja saavad väga pahaseks, kui nende käest midagi ära võetakse.
Ei oska veel jagada ega kordamööda mängida, kuid saavad reeglitest ja juhenditest aru.
Ei suuda kaaslasega kokkuleppeid sõlmida ega oma tundeid sõnadesse pana, mistõttu kasutavad nad rohkem vägivalda, et viha väjendada ja oma tahtmist saada.
3-4 aastased:
Õpivad koostööd tegema, jagama ja kordamööda mängima.
Vajavad veel päris palju vanemate tuge, meeldetuletust ja positiivset tagasisidet.
5-7 aastased:
Koos töötamine, jagamine, kompromisside tegemine ja erinevate lahenduste välja töötamine tulevad neil juba päris kensti välja.
Paljud probleemid suudetakse lahendada täiskasvanu abita, kuid julgustust ja abi vajavad nad siiski üksjagu.
8-12 aastased:
Protesteerivad rohkem kui väikelapsed
Suhtlevad omavanustega rohkem, mängivad tavaliselt mänge, mis nõuavad koostööd, kompromisse ja läbirääkimisi.
Mida uuringud veel räägivad
Poisid ja tüdrukud tülitsevad samapalju, kuid teevad seda erinevalt.
Mida väiksema vanusevahega lapsed on, seda rohkem nad tülitsevad.
Vanemad ei ole laste tülides tavaliselt süüdi, kuid mõjutavad seda, kuidas ja kui palju nad tülitsevad. Tülide sagedus ja iseloom sõltub lisaks eale, iseloomule ja oskustele ka sellest, kuidas vanemad tülidele reageerivad.
Võrdsus on ülioluline. Kui lapsed tunnevad, et neid koheldakse ebavõrdselt, on tülid lihtsad tekkima.
Mida siis teha? Kindlasti ei tohiks sa laste omavahelisi tülisid täiesti tähelepanuta jätta. Aga kõikidele konfliktidele ei maksa samuti vahele segada, sest nii ei õpigi nad omavahel asju ära klaarima. Oma lapsi jälgides pead selgeks saama, millal võid lasta neil isekeskis selgus majja lüüa ja millal neil tõesti on vaja sinu abi, et rahu jälle maa peale saabuks.
Allikas: Raising Children Network
