10 soovitust enne jaanipuhkusele minekut — kuidas kindlustada oma kodu turvalisus
Kuidas aga tagada, et lõõgastavalt puhkuselt naastes leiaksite kodu sellisena, nagu olite selle jätnud?
10 soovitust, et saaksid rahuliku südamega puhata:
1. Kodu on sinu kindlus! Jälgi, et lukustatud oleksid lisaks välisuksele ka terassi- ja rõduuksed ning aknad korralikult suletud (et aknad poleks ka õhutusrežiimil). Kuna varguste lahendamise määr on teiste peamiste kuriteoliikidega võrreldes suhteliselt madal, sest sageli ei ole kahtlustatav kohe teada ja teda ei õnnestu ka hiljem tuvastada, siis on kõige kindlam viis panustada kodu maksimaalsesse turvalisusse.
2. Investeeri kvaliteetsetesse lukkudesse, eriti soovitatav on valida vaid lukkude seast, mis on Kindlustusseltside Liidu poolt soovitatud (näiteks tuntud brändid nagu Abloy või ASSA)
3. Loo häid suhteid naabritega ning lepi kokku, et nad tavapäratutele olukordadele reageeriksid ning ka vajadusel politsei kutsuksid. Samuti võid julgelt paluda neil postkasti tühjendada ja muru niita, et sinu äraolek poleks ilmselge.
4. Võimaluse korral investeeri valvesignalisatsiooni — seda saab projekteerida ning kokku panna vastavalt sinu kodu vajadustele.
5. Ära kuuluta avalikult, et oled puhkusele minemas — kuigi statistika andmetel on 2/3 vargustest on võõraste poolt sissemurdmised, on kolmandik toime pandud kannatanu tuttavate (külaline, pereliige, ümbruskonna liige) poolt.
6. Ära jäta väärtesemeid nähtavale kohale — autovõtmed, dokumendid, raha ja väärisesemed võiksid kindlasti olla kindlas kohas peidus, sokisahtlist veelgi turvalisemaks variandiks on seif, mis on kasvava populaarsusega koduomanike seas. Uusi kallihinnalisi tooteid ostes ära jäta karpe eluruumide ette laokile — see on justkui signaaliks kutsumata külalistele, näitlikustamaks mis neid sisenedes ees ootab.
7. Ole valmis ootamatusteks. Kui jätad arvutitehnika koju, siis salvesta sisu enne ärasõitu kas välisele kõvakettale või lae üles pilvelahendustesse, et mitte jääda ilma ainsatest koopiatest meeleolukatest perepiltidest. Justiitsministeeriumi statistika andmetel oli teadaoleva kahjuga varavastaste kuritegude puhul kahju suuruseks 2015. aastal 441 eurot ning väärtegude puhul 68 eurot, kuid lisaks eurodele on suureks ka moraalne kahju, mis on tihti hindamatu.
8. Et osata täpselt kahju suurust hinnata — sellest oleneb ka, kas tegu menetletakse kuriteo või väärteona, , märgi üles informatsioon enda väärtuslikemate toodete kohta (tee pildid ning märgi üles seerianumbrid ja maksumused)
9. Jalgrattavargused on samuti väga aktuaalsed, 2014. aastal varastati enim just selliseid rattaid, mis olid avalikesse kohtadesse kinnitatud trosslukkude abil. Et kallist kaherattalist hoida, tuleb taas appi tuntud tõde — investeerimine kvaliteetsetesse lukkudesse aitab suure tõenäosusega probleeme juba eos ära hoida.
10. Kõiksugu lukustus vananeb nagu ka kõik muu liikuv ning regulaarne hooldus (soovitatavalt kord aastas) ja ülevaatus tagavad kindlustunde ning kõrge turvalisuse. Eriti oluline on hooldus piirkondades, kus on tavapärasest kõrgem tolmu-, niiskus- või soolatase (mere ääres).
Luku-Experdi tehnikajuht Raigo Urviste paneb veel kõikidele südamele, et ärasõitjad vaataksid kodu üle kriitiliselt nii seest kui ka väljast. Esimeseks oluliseks sammuks on läbikäiguavade kindel sulgemine ja turvaline lukustamine. Vajadusel turvalisuse suurendamiseks soovitab ta täpsema informatsiooni saamiseks pöörduda lähimasse lukkude müügile spetsialiseerunud asutusse.
Taust:
Just varavastased kuriteod on moodustanud läbi aastate suurima osa registreeritud kuritegudest. Justiitsministeeriumi 2015. aasta kriminaalpoliitika uuringute kohaselt oli Eestis varavastaste kuritegude seas domineerimas vargused (35% kõikidest registreeritud kuritegudest), millest arvestatav osa hõlmab endast eluruumidest toime pandud vargusi.
Eluruumidest varastati 2015. aastal peamiselt sularaha, pangakaarte, tehnikaseadmeid (arvuti, mobiiltelefon, fotokaamera, videotehnika), tööriistu ja ehteid. Lisaks on jätkuvalt aktiivsed ka jalgrattavargad, kes lisaks avalikule ruumile tihti just eluruumidega seotud paikadest — trepikodadest, keldritest ja abihoonetest sõiduvahendeid omastavad.
Lisaks eelmainitule tasub kindlasti pilk peale heita ka Politsei- ja Piirivalveameti nõuannetele Turvalise Kodu teemadel.
Uksed
Kui maja uksed ei ole kindlad, ei ole kodu turvaline. Muretse korralik ja tugev välisuks. Uks peab olema tugeva konstruktsiooniga ja vähemalt 44 mm paksune. Kinnita uksehinged poltidega, et ust ei saaks eest ära kangutada. Uksepiida sisse võib paigaldada metallriba.
Eriti kerge on lõhkuda ukseklaasi, sellepärast tasub nõrgad uksed massiivsemate vastu välja vahetada. Täpsemat nõu lukkude kohta küsi lukke müüvatest kauplustest. Kasulikud on lukud, mida saab avada ainult võtmega. Sel juhul ei saa ukseklaasi sisse löönud varas seestpoolt ust lahti. Kui vargal õnnestubki akna kaudu sisse saada, ei suuda ta siiski kogu vara sama teed kaudu minema viia.
Kui kortermaja trepikojas ei ole fonolukku, võiksite majaelanikega selle paigaldamise üle nõu pidada ja selle muretseda.
Kui fonolukk on olemas, ära lase sisse võõraid inimesi, kes ukse taga helistavad või sinu väljudes siseneda tahavad.
Uksesilm
Uksesilma kaudu on võimalik kindlaks teha, kes on ukse taga.
Varuvõti
Ära jäta varuvõtit tüüpilisse peidukohta: uksemati alla, lillepotti või kirjakasti. Neid kohti oskab ka varas esmajärjekorras kontrollida.
Aknad
Võtmega lukustatavast aknast pääseb varas sisse vaid klaasi purustades, kuid see tõmbab tema tegevusele liiga palju tähelepanu. Esmajärjekorras tuleb kindlustada strateegiliselt kõige ohustatumad aknad, mis asuvad esimesel korrusel, õuepoolsetes tubades, vihmaveetorude läheduses ja trepikojakatuse kohal. Akende ette on võimalik paigaldada turvatrellid.
Katuselt ulatub varas edukalt akendeni ja rõdudeni, sellepärast tuleb aknad kindlalt sulgeda. Sulgeda tuleb ka kõik väikesed aknad, näiteks vannitoa õhuaknad, katuseaknad jne.
Signalisatsioon
Kui sul on kodus palju väärisesemeid või kui elad piirkonnas, kus pannakse toime palju vargusi, peaksid paigaldama signalisatsiooni. See on tõhus vahend sissetungija eemaletõrjumiseks.
Küsi nõu spetsialistidelt. Ka kindlustusfirma oskab soovitada usaldusväärset turvateenuse pakkujat.
Nähtavale kohale paigaldatud signalisatsioon sunnib sissetungijat põhjalikult kaaluma, kas on mõtet edasi tegutseda.
Turvameetmete puhul tuleb arvestada tuleohtust ja kavandada päästetegevus. Soovitatav on paigaldada ka tulekahjust märku andvad suitsudetektorid.
Valgustus
Varastele ei meeldi tegutseda hästi valgustatud kohas. Paljud sensorite või infrapunakiirguse abil töötavad välisvalgustid lülituvad tööle, kui nende välja satub mõni liikuv objekt. Sensoreid on võimalik lisada ka tavalistele välisvalgustitele.
Värav ja aed
Eramaja taha ehitatud kõrge sein või aed aitab sissetungijaid eemal hoida. Kontrolli, kas maja ümbruses on halvasti kaitstud kohti ja kindlusta need. Üks võimalus vargaid eemale tõrjuda on okashekk. Soovitav on eramaja esikülg hästi nähtavaks teha, sest siis ei saa vargad seal märkamatult tegutseda.
Garaaž ja kuur
Hoia garaaž ja kuur alati lukus, eriti siis, kui need on elumajaga ühendatud. Lukusta ka tööriistad, redelid jms, et neid ei saaks kasutada majja sissemurdmiseks.
Ühiskorter
Kööki või vannituppa minnes lukusta alati oma toa uks. Ära jäta toa võtmeid ukse ette või üldkasutatavasse ruumi, ära kirjuta võtmehoidjale oma nime või toanumbrit. Vastasel juhul on võtme leidjal kerge eluruumi siseneda.
Tundmatu külaline
Parim kaitse tundmatu külalise eest on uksesilm ja tugev uksekett. Ära kutsu sisse ühtki kahtlast isikut!
Tee kindlaks, kas tundmatu on see, kellena ta end tutvustab. Kui ta esitleb end politseinikuna või soovib kontrollida gaasi- või elektrimõõdiku näitu, palu tal näidata oma töötõendit.
Loa ehtsust võid kontrollida asjaomasesse firmasse helistades. Ära kasuta töötõendile märgitud telefoninumbrit, vaid otsi see telefoniraamatust.
Ära lase end häirida, kui külastaja väidab, et tal on väga kiire. Õige inimene ei pane pahaks, kui peab sinu helistamise ajal veidi aega ukse taga ootama. Igaks juhuks kasuta ukseketti, kuni oled kindlaks teinud, kellega on tegemist.
Kodust ära
Sissemurdmine toimub enamasti siis, kui pererahvast kodus ei ole. Seepärast ei tasu oma tööl oleku aega ja puhkusesõite kõikidele avaldada. Loo suhted oma naabritega. Tutvu oma naabritega, ära ole anonüüme! Head suhted naabritega aitavad sul rahuliku südamega suvepuhkust veeta — naabrite informeerimine sinu äraoleku ajast aitab kaasa varguste ennetamisele.
Lisaks:
Kasuta aegrežiimil töötavaid lüliteid, mis panevad sinu ära olles kodus tööle valgustid, raadio, televiisori ja muud seadmed. See jätab mulje, et pererahvas on kodus.
Ära paiguta televiisorit ega videomakki nii, et need on aknast näha.
Kui lähed õhtul välja, tõmba enne kodus kardinad ette.
Enne puhkusele sõitmist lepi sõbra või naabriga kokku, et ta tühjendaks sinu postkasti, kohendaks kardinaid, koristaks aias lehti ja niidaks muru. Nii jääb mulje, et elu kulgeb oma tavapärast rada.
Kui sisselöödud aken või lahtine uks annab märku, et sinu koju on sisse murtud, ära sisene, vaid mine lähima telefoni juurde ja kutsu kohe politsei.
Kui kavatsed oma maja või korterit müüa, siis kasuta kinnisvarabüroo teenuseid. Ära kutsu ise ühtki ostjat enda juurde koju, vaid palu, et kõiki huvilisi saadaks kinnisvaramaakler või tema volitatud esindaja.
Allikas: www.politsei.ee
