… ON HEA VÕIMALUS OLLA LAPSEGA KONTAKTIS.

Mängi lapsega iga päev vähemalt 15 minutit nii, et sa oled ka mõtetega kohal (lego kokkupanemine nii, et samal ajal räägid telefoniga, ei lähe seega arvesse) ja su laps ei pea hakkama halva käitumisega su tähelepanu püüdma.

Lisaks klassikalistele lastemängudele ja mänguasjadega mängimisele, on mitmeid võimalusi lastega toredalt aega veeta:

Fantaseerige koos – mida tahaksite teha, kuhu minna, milliseid imevõimeid endale tahaksite, mida teeksite, kui oleksite näiteks mõni loom või teine inimene.
Müra, hulla, kõdista, kiiguta, tõsta, keeruta jne. Füüsiline rassimine ja naermine on laste jaoks stressileevendajad.
Võimelge koos – kukerpallid, turiseis, kätekõverdused jne.
Tehke koos süüa – kuigi üksi saaks kiiremini, kaasa last lihtsamate toitude tegemisel. Mängige, et olete kokad, kes on tööl vms. Ära stressa, kui köök läheb segamini, pärast saate mängidakiirkoristust.
Ole hobune või mingi muu loom, kelle selga/õlale saab laps istuda. Arenda mängu edasi: näiteks las laps paneb sulle nime ja hoolitseb „looma“ eest.
Tantsige – tibutants, rahvatants, kes aias, valss, disko, niisama tobedad liigutused… viimane on hea võimalus jälle lapsi naerma panna.
Tehke pidžaamapidu – pange varakult ööriided selga, valmistage koos mingid head snäkid ja tehke midagi erilist (ühine filmiõhtu, ühes toas põrandal magamine, öödisko vms).
Tegelege koos lemmikloomaga – mängige temaga, paitage teda, andke talle koos süüa või viige ta õue jalutama.
Vaadake koos õues taevas pilvi ja kujutage ette, et need on draakonid või lohed, kes kuhugi tõttavad või mõnes muinasjutus tegelasteks on.
Minge koos metsa ja olge seal maailmarändurid kaugete, võõraste maade avastajad või üksikul saarel päästmist ootavad meremehed.
Tehke ja vaadake koos elavat tuld kas õues oksi põletades või toas ahjusid küttes või kaminasse tuld tehes. Uurige, kuidas leegid liiguvad ja milliseid mustreid tekitavad.

… AITAB LAST MURE KORRAL RÄÄKIMA PANNA.

Võta lapse lemmikkaisuloom või tee oma käest tegelane, kes uurib, mis lapsel on mureks ja pakub lohutust. Vahel on lapsel nii lihtsam rääkida.
Lase lapsel mure paberile joonistada või kirjutada, pange see ümbrikusse ja kokkuleppeliselt visake/põletage koos ära. Võid uurida, mille te just ära põletasite, aga kui laps ei taha ikka rääkida, siis lepi sellega.

… AITAB ENNETADA PROBLEEME VÕI PELETADA HALBA TUJU.

Jonni otsimine - paha tuju saab lapsest välja raputada ja jonni võib proovida aknast välja visata. Võid ka mängult murelikult uurida last, et kus tal see jonn asub – kas pluusi all, juuste all, talla all (kõdistades neid kohti).
Kui laps ei taha riidesse panna, paku välja aja peale riietumine. Teine variant on öelda lapsele: „Ma ei usu, et sa saad need püksid ise jalga“ . Selline „ei-usu mäng“ võib toimida ka teistes olukordades, kus laps mingit asja teha ei soovi.
Automängud – pikka sõitu saab lühendada, kui mängida erinevaid mänge. Lugege punaseid autosid, nimetage koduloomi/metsloomi/riike, fantaseerige, mida teeksite, kui oleksite võlur jne.
Laps ei taha ärgata? Aga kui teda äratavad hoopis sipelgad, kes jooksevad mööda ta sääri võidujooksu ja vaidlevad, kes jooksu võitis? Või tuleb üks suur kilpkonn lapse kandu näksima ja kommenteerib, mis maitsega need on?
Toa koristamiseks saate appi kutsuda koristamisrobotid või koristamishaldjad. Viimasele võib kätte anda võlukepi asemel võlu-tolmulapi.
Söömismängud – kujutage ette, kuidas olete söömas mõnes peenes kohvikus või muinasjutulises restoranis, kus toit on võluväega ja võite ka kordamööda mängida ettekandjaid ning kohvikupidajaid.
Kui laps on pahas tujus, paku välja mäng, et ta peab ütlema iga asja peale EI. Alusta küsimustest asjade osas, millele on tal lihtne EI öelda – kas tahad tuba koristada, kas tahad ma keedan sulle porgandit, kas tahad lõunaund magada jne. Kui näed, et laps hakkab vaikselt leebuma, küsi, kas tahad kommi vms. Tavaliselt lapsed hakkavad lõpuks naerma.
Laps ei ole hommikul nõus laskma juukseid kammida või patsi teha? Aga mängige juuksurit. Või küsi: „Kas tahad täna Pipi patse või Elsa patsi?“

… ON TORE VÕIMALUS LEIDA ENDAS LAPSELIKKUS JA TUUA OMA ARGIPÄEVA VAHELDUST NING NAERATUS LAPSE NÄOLE.

  • Millal sa viimati paljajalu porilombis käisid või puu otsa ronisid?
  • Kas oled kunagi elutoas telkinud?
  • Mitmenda koha saaksid tobedate nägude või veidra naeru tegemise võistlusel?
Foto: Shutterstock

Vanem peaks tähelepanelik olema ja last enne naljatlemist tõsiselt võtma ning teda kuulama, kui laps tuleb vanema juurde oma murega. Lapse juttu naljaks pöörates võib laps tunda, et tema mure ei võeta tõsiselt ja ei tahagi seepeale enam edasi rääkida.

Lapsega võib mänguline olla ka näiteks arvutis mängides, kuid siin on vanemal suur vastutus hoida mängimise aega mõistlikes ja tervislikes piirides, sest arvutimängudes võib laps kaotada ajataju ja mängu lõpetada on lapsel võrreldes täiskasvanuga palju raskem.

Väga mängulise või lapsemeelse vanemaga koos võib laps kogeda liialt vähe turvatunnet, sest tema kõrval oleks justkui mõistliku täiskasvanu asemel teine laps. Ja siis on lapsel raske õppida toime tulla igapäevaelu kohustuste, pingutamise ning vahel ettetuleva igavusega.

Liialt mängulisel vanemal võib olla raskusi vastutuse võtmise ja lapse suunamisega keerulistes olukordades näiteks seoses kehvade hinnete või käitumisraskustega koolis. Vanemlik vastutuse võtmine on aga sellistel hetkedel väga oluline, et laps tunneks selget vanema toetust ja tarkust.