Lastearstid: väikelaste toitumine nõuab lapsevanematelt suuremat tähelepanu
Nädala alguses kogunesid ümarlauda lastearstid, terviseteadlased, terviseorganisatsioonide esindajad ja ajakirjanikud, et arutleda väikelaste toitumisega seoses kolmel põhiteemal: väikelapse seniselt toidult üleminek täiskasvanu omale, väikelapse toitumise põhitõed ja väikelaste terviseprobleemid, mis on põhjustatud valest toitumisest.
Ümarlauas osalenud Tartu Ülikooli Kliinikumi lastearst Dr. Tiia Voor, Tallinna Lastehaigla endokrinoloog-lastearst ja Eesti Lastearstide Seltsi president Dr. Ülle Einberg ning terviseteadlane, Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser on ühel meelel, et väikelaste toitumise parandamiseks tuleb näha rohkem vaeva ning pöörata suuremat tähelepanu just lastevanemate informeerimisele.
Ühtlasi on eksperdid ühel meelel selles osas, et lastevanematele on imikute toitmine ja toitumine väga konkreetselt selgeks õpetatud, kuid see üleminekuperiood, kui väikelapsele hakatakse andma lisatoitu, on tihtipeale murdepunktiks, mil lastevanema teadlikkus saab otsa. „Liiga vara hakatakse väikelapsele andma seda toitu, mida söövad täiskasvanud, kuid unustatakse ära, et iga toit ei pruugi lapsele sobida,“ ütles ümarlauas Dr. Maser.
Põhjuseid, miks lapsevanemad on keerulises olukorras väikelaste toitumise organiseerimisega võib olla mitu. „Meil puudub selline nii öelda teadmiste allikas, mis aitaks lastevanematel paremini planeerida oma väikelapse toitumist ning valida oma lapsele mitmekülgne ning läbimõeldud toit“, sõnas Dr. Einberg.
Ümarlauas keskenduti ka väikelaste ülekaalu tekkimise põhjustele. Dr. Einberg tõi välja, et tänapäeval hakkab ülekaalulisus tekkima juba vanusevahemikus 2 - 9 eluaastat. „Peamine põhjus, miks väikelapsed muutuvad ülekaaluliseks on liigne suhkru ja rasva tarbimine. Lapse päevane kaloraaž on suurem kui ära kulutatud energia, mis näitab ka seda, et kehaline aktiivsus on madal,“ kommenteeris Dr. Einberg. „Ka magusad kohupiimakreemid ja jogurtijoogid on ülekaalu põhjustajateks ning lapsevanemad unustavad ära, et ka piim on toit,“ täiendas Dr. Maser.
„Selleks, et väikelaps õpiks sööma võimalikult mitmekesiselt tuleb talle pakkuda erinevaid toiduaineid ja toite, et ta harjuks erinevate maitsetega. Lisaks söömisharjumuste kujundamisele peab ka lapse immuunsussüsteem toiduga harjuma,“ lisas Dr. Voor.
Selle aasta märtsikuus viidi „Laps ei ole täiskasvanu“ projekti raames läbi ka küsitlus lapsevanematele 1-3 aastaste laste toitumise kohta, mille tulemusel selgus, et väikelaste menüüst puudub mitmekesisus. Kokku vastas küsimustikule 500 lapsevanemat.
Artikleid väikelaste tasakaalustatud ja mitmekülgsest toitumisest saab lugeda SIIT!
