Koolis ja lasteaias pole vaja peatäide pärast enam piinlikkust tunda
Mis parasiidid on peatäid?
Peatäi on verd imev parasiit, kes elab inimese peas juustega kaetud alal. Täiskasvanud emane täi on helepruuni värvi ja umbes kolme millimeetri pikkune. Ta kinnitab tingud ehk täimunad oma kehanõrega ükshaaval peanaha lähedale juuksekarva külge. Tingud on valkjad või kollakad ja ovaalse kujuga ning ühe kuni kahe millimeetrise läbimõõduga. Kaheksa kuni üheksa päeva pärast kooruvad munadest täiskasvanud täide sarnased, kuid neist väiksemad uued täid ehk nümfid, jättes juuksekarvale pärlendavvalge kooriku.
Selle järgi, kui kaugel peanahast tingud paiknevad, võib oletada nakatumise aega. Täi elutsükkel kestab 15−35 päeva ja üks täi jõuab muneda ligi 150−300 muna. Peanahast umbes ühe sentimeetri kaugusel paiknevad hallikad kuivad tingud on tavaliselt surnud või tühjad kestad. Nümf areneb täiskasvanuks 9−12 päevaga. Noored täid peavad ellujäämiseks saama 24 tunni jooksul verd imeda, muidu nad hukkuvad.
Kuidas peatäidesse nakatutakse?
Täidega nakatumiseks on vaja otsest peakontakti inimesega, kellel on täid. Nakatuda võib ka tema kammi, harja, mütsi või salli kasutades. Bussi või rongiga sõites on oht nakatuda peatugede kaudu.
Kellel on oht nakatuda?
Peatäid võivad saada endale kõik inimesed, kuid sagedamini esinevad need väikestel kolme kuni kümne aastastel tüdrukutel, kes kasutavad üksteise kamme, juuksekumme jne. Kõige rohkem ollaksegi täidega hädas lasteasutustes, kus nakkus levib väga kiiresti, sest lapsed on omavahel mürades ja mängides kõige rohkem peadpidi koos.
Arvamus, et täidesse nakatumine on tingitud mustusest, on ekslik ja sellest ei tohiks lasta ennast heidutada. Täid ei hooli sellest, kas juuksed on puhtad või pesemata!
Kuidas ära tunda, et inimesel võivad täid olla?
Täidega nakatunu tunneb oma peanahal kerget kõdi ja mõningast liikumist. Tundlikuma peanahaga inimesed tunnevad ka sügelust, mida tekitab täi sülg. Sügelust esineb eriti just kuklas juuksepiiril ja kõrvade taga. Osadel nakatunutel võib tekkida täihammustuse kohale isegi lööve, kuid see viitab juba kauem kestnud nakkusele.
Nakatumist näitab juba vähemalt üks nahapinnal vabalt liikuv elus täi. Nakatunud on tavaliselt ainult peanahk, harva ka kulmud, ripsmed või habemekarvad.
Milliseid ravivõimalusi on täide vastu?
Kui lasteaias või koolis esineb täisid, siis tasub kontrollida laste päid korra nädalas. Selleks võib kammida juukseid tiheda kammiga, kuid kõige paremini sobib siiski spetsiaalne täikamm. Kui leiate juustest elusaid täisid, tuleb üle kontrollida kogu perekond. Tühjad täimuna kestad ehk tingud võivad püsida juuksekarvade küljes pikemat aega, neid saab eemaldada tiheda täikammiga. Apteekides on müügil ka elektroonilised täikammid.
Peatäide raviks on apteekides müügil mitmesugused dimetikooni sisaldavad preparaadid – õli, lahus ja šampoon. Dimetikoon poeb sügavale täide ja tingude hingamissüsteemi ning selle tulemusel täid lämbuvad. Kuna see toimemehhanism on füüsikaline, ei ole ka võimalik, et täidel tekiks selle toimeaine vastu resistentsus. Mõned täivastased tooted sobivad kasutamiseks juba alates kuuendast elukuust.
Kõikide täiravi preparaatidega on kaasas korralik infomaterjal nende kasutamise kohta. Neid nõuandeid tuleks täpselt järgida, sest see tagab, et soetatud preparaadid ka toimivad. Pärast täivastase toote kasutamist tuleks niisked juuksed kindlasti tiheda täikammiga läbi kammida, et eemaldada surnud täid ja nende munad.
Oluline on läbi pesta ka riideesemed – sallid, mütsid, kraega riided ja voodipesu. Pesta tuleks 60 kraadi juures või viia esemed keemilisse puhastusse. Täitõrje lahusega tuleb puhastada ka juukseharjad ja kammid. Juuksekummid tasub pigem ära visata.
Kui lapsel on peatäid, tuleks kindlasti teavitada ka kooli või lasteaeda, et piirata nakkuse levikut ja vältida uuesti nakatumist. Lastel tasub ka küüned lühikeseks lõigata ja paluda neil mitte pead sügada, sest see võib nahka vigastada. Et ravi toimiks, peavad seda samal ajal saama kõik pereliikmed. Samuti on oluline välja selgitada võimalik nakkusallikas ja ravida ka teda, näiteks lapse sõber või pinginaaber.
Milliseid tüsistusi võivad täid kaasa tuua?
Täide hammustuskohtadele tekivad tugevalt sügelevad kublad, mis sunnivad kratsima, nii et peanahal ja kaelal tekib nahapõletik ehk dermatiit. Vahel võib tekkida isegi tugev mädapõletik ja lümfisõlmed võivad suureneda. Peale mädapõletiku võivad täid levitada ka ohtlikke nakkushaiguseid. Õnneks ei ole Eestis viimasel ajal selliseid epideemiaid täheldatud.
- kasuta ainult isiklikku kammi, juukseharja ja -kumme;
- ära kanna võõraid peakatteid;
- teavita täidest kooli ja lasteaeda, et takistada nakkuse levikut;
- ravi kõiki nakatunuid ja nendega kokkupuutunud inimesi;
- desinfitseeri kindlasti kõik täidega kokkupuutunud esemed – pese mütse, salle, voodipesu jne pesumasinaga vähemalt 20 minutit, masinpesuks mittesobivaid esemeid hoia kaks nädalat suletud kilekotis. Hoia kamme ja juukseharju viis kuni kümme minutit 60-kraadises vees, korista toad põhjalikult tolmuimejaga;
- täide leviku vältimiseks tuleks lasteasutustes ja -laagrites kõiki lapsi profülaktiliselt kontrollida.
Et täidest õnnestuks kindlasti vabaneda, on oluline ravida kõiki nakatunuid, puhastada täidega kokkupuutunud esemed ja pinnad ning kasutada täiravimit täpselt selle juhise järgi.
