Kirglikud omandisuhted
Enamik vanemaid on juhtunud pealt nägema sõda, kus üks laps rebib teiselt mänguhoos asju käest ja karjub kõrvulukustavalt: “Minu oma, ei võta!” Päevast päeva korduv omanditüli õdede-vendade vahel sunnib mõneski peres seadma rangeid reegleid, kas ja kuidas oma asju üksteisega jagada.
Asjade jagamist tuleb õpetada
Kui Samuelil (1 a 7 k) peaks tekkima vastupandamatu soov haarata enda kätte vanema õe Sofia(3) Lotte-nukk või Peppa-kaisukas, tuleb emal Anna-Liisa Krönströmil (32) kiirelt sekkuda, sest muidu võib sündida paksu pahandust, rääkimata kirglikust karjatusest: “See on minuuuuuu ooomaaaa!” Samuel omakorda hoiab kümne küünega kinni oma Kakkust ehk jänesest ja Tsootsust ehk Peppa vennast Georgist, sest selle õele andmine oleks tema arvates kõige reeturlikum tegu üldse. Ei Samuel ega Sofia ole nõus oma lemmiklelu mingi hinna eest teisele loovutama.
Ka kiiged on lastel õues ära jagatud. Kui õde peaks juhtumisi beebikiige lähedusse sattuma, võib juba eemalt kuulda Samueli suust rõkatust: “Kiiiigaaaa!” Ka Sofia kiigele ei tohi istuda mitte keegi teine peale tüdruku enda, isegi mitte emme või issi.