Pane korra oma kaitsekilp kõrvale ja kuula teist
Kalle (43) ja Emilia (41) uhe on halb: Kalle vihastab aina sagedamini selle peale, et Emilia on justkui seina nende vahele ehitanud ning ta ei pääse naisele lähedale. Kalle armastab Emiliat ja ta frustratsioon ajab aeg-ajalt üle ääre seetõttu, et ta lihtsalt ei oska Emiliani jõuda. Emilia aga poeb iga vihapurskega aina rohkem oma „kookonisseˮ, mis omakorda häirib meest veel rohkem ja mille tõttu ta tunneb ennast naise silmis täiesti ebaolulisena.
Kui Kalle ja Emilia mu vastas istuvad, siis visuaalselt võiks arvata, et võim on Kalle käes: ta on pikk ja kõvahäälne mees, kes teenib naisest märgatavalt rohkem. Kalle aga ei tunne, et tema käes oleks võim, sest sel väiksel naisel on võime meest kaheaastaseks muuta, kus too jonnib, kui oma tahtmist ei saa. Samas ka naine ei tunne, et tema käes on võim, sest ta pole suutnud mehele selgeks teha, kui laastavalt mehe vihahood nende suhtele mõjuvad. Seega võim pole tegelikult kellegi käes. Väga tihti püütakse omavahel kontakti leida, tehes hoopis kõike seda, millel on vastupidine efekt.
Kui emotsioonid kasvavad üle pea, siis suudab inimene teha ühte kolmest: rünnata, põgeneda ja tarduda ning võimuvõitluse puhul on tihti nähtav just see ründav reaktsioon ehk vastu vaidlemine või tagasi tegemine. Kui me räägime võimust, siis tavaliselt räägime „võimust kellegi üle”. Kui kultuur toetab individualismi, hierarhiat ja konkureerimist, siis see võimendab veelgi düsfunktsionaalset käitumist. Paljud arvavad, et valida on kahe positsiooni vahel: kas ise domineerida või olla n-ö jalamatt. Millised on alternatiivid? Tegelikult võiks ju jõuda selleni, et Kalle räägib lugupidavalt oma naisega, naine kuulab teda ja samal ajal kuulab mees ka naist. Selleks peavad nad aga õppima oma emotsioone juhtima.
Kuidas oma emotsioone juhtida?
Üks viis rahuneda, kui emotsioonid on suureks paisunud, on anda oma tunnetele sõnu ehk väljendada oma tundeid sõnades: „Ma olen praegu väga kuriˮ, „Ma olen praegu frustreeritudˮ, „Ma olen praegu väga pettunud ja vihane.ˮ Niimoodi oma emotsioone määratledes ja nimetades aktiveerub suurajukoore esiosa (otsmiku piirkond) ning rahustab maha mandelkeha ehk nn emotsionaalse aju. Kui seejärel tunned, et saad oma tunnetega hakkama, on turvalisem teise ja ka endaga kontakti luua.
Kui üks kaasadest ei usu, et teine suudab temaga empaatiliselt käituda, siis valib ta tihti taktika, mis väljendub domineerimisena, teise maha tegemisena, ähvardustena, süüdistamisena ja vahel füüsilise vägivallana. Kui tekib selline olukord, kus üks pool seisab püsti ja karjub nii, et teine kardab, et ta tuleb kohe ka kallale, siis võib proovida öelda järgmist: „Sa tunned praegu suurt valu enda sees ja sul on õigus soovida, et sind ära kuulatakse. Aga kui sa niiviisi karjud, siis ma ei kuule sind ja see on ka väga hirmutav vaatepilt. Palun istu ning räägi südamest, mida sa vajad ja soovid, et ma teaks.ˮ Kui usaldus kaasade vahel on väike, siis võib juhtuda, et kasu on sellest siis, kui seda ütleb hoopis terapeut, kui paariga kohtumisel situatsioon selliseks kujuneb. Tulemus võib olla, et mees istub nuuksudes maha ja räägib kui valus see talle on, et ta naine ei mõista teda. Ta tunneb frustratsiooni, et ei suuda oma vajadusi ja tundeid naisele väljendada ning kui see tunne on piisavalt suureks kasvanud, siis paiskub see verbaalselt ka temast välja.
Oletame, et Kalle ärritub selle peale, et Emilia ei suuda oma emotsioone piisavalt väljendada ja on justkui keele alla neelanud. Kalle võiks kujutleda aeda enda ja naabermaja krundi vahel. Naabri aed ei ole hoolitsetud ega korras ja see, kuidas tema taimi istutab, Kalle arvates edu ei too. Kuigi naabri aed pole perfektne, ei takista see tegelikult Kallel oma aeda nautimast. Kui naaber paneks karuputke kasvama, mis leviks ka Kalle aeda, siis on loomulikult oluline teema üles võtta, aga üldiselt ei pea Kalle suvi olema rikutud sellepärast, et naabri lilled ei ole nii lopsakad nagu temal. Kui piir on selgem, võimaldab see Kallel olla Emilia vastu kaastundlikum, sest tema ei vastuta Emilia suhtlemisoskuse eest. Kalle on kasutanud piiri selleks, et Emiliast eemalduda, kuid nüüd võib ta proovida piiri tõmmata teisiti ehk Emiliat aktsepteerides, kuid siiski märku andes, kui Emilia taas ärevakstegevalt käitub.
Aja mahavõtmine aitab lahenduseni jõuda
Aja maha võtmine ei ole ei hülgamine ega kaotuse tunnistamise märk, vaid samm suurema enesekontrolli ja tulemusrikkama vestluse poole. Kalle jaoks on see tehnika abistav siis, kui ta tunneb endas viha tõusmas. Ta on õppinud märkama sellekohaseid kehasignaale ning aja maha võtmine aitab tal enesevalitsust tagasi saada. Kuna naine teab, et Kalle vajab seda, et nende suhet suurest tülist säästa, et olla lugupidavam ja koostööaltim, siis ta kannatab selle pausi välja.
Paar võiks koos ja rahunenult analüüsida oma tüli kui erinevate etappide teelahkmeid: me teame, kuidas see läks, aga mida oleksin võinud teha teistmoodi ja kuidas siis oleks võinud suhtlus edasi kulgeda. Sel moel saab hinnata ka oma panust konfliktis.
Võimuvõitluse tsükli murdmise esimeseks sammuks võiks olla mõte: „Pane korra oma kaitsekilp kõrvale ja kuula teist teades, et sa võid igal hetkel kilbi uuesti kätte võtta.ˮ
Autor: Kärt Kase, dialooglastenimel.ee
