23.10.2017, 09:30
Harvardi psühholoog õpetab: kuidas kasvatada häid lapsi
Lapsevanemate suurim peavalu on see, kuidas ometi kasatada oma lapsest selline inimene, kelle kohta öeldakse ainult häid sõnu. Tundub võimatu? Tegelikult on see imelihtne ja vaja on ainult sinupoolset pühendumist ning tahet.
Usu või ära usu, aga see ongi kõige alus. Sa pead võtma iga päev aega, et oma lapsega suhelda, tema hobide ja sõpradega kursis olema, tema muresid lahendama ja rõõme jagama ning olema valmis kuulama kõike, mida ta sulle öelda tahab. Nii õpid oma last tundma ja näitad talle head eeskuju, kuidas tema võiks oma sõprade jaoks olemas olla.
Kahjuks on nii, et paljud lapsed tõesti ei tea, et nad on oma vanematele kõige kallimad kogu maailmas. Sest vanemad ei olegi neile seda kunagi öelnud. Kuid lastel on tõesti tarvis neid sõnu kuulda, et tunda end armastatuna, hoituna ja turvaliselt.
Ja ära julgusta neid probleemide eest ära jooksma. Näiteks kui laps tahab jalgpallitrennist ära tulla, uuri põhjalikult, miks talle seal enam ei meeldi ja lase tal välja rääkida ka see, millised kohustused tal meeskonnakaaslaste ees on ning kuidas tema lahkumine tervet tiimi mõjutaks. Kui ta on otsuse põhjalikult läbi kaalunud ja kindel, et ta enam ei soovi osaleda, aita tal leida uus hobi, mis talle rõõmu pakuks.
Uuringud näitavad et inimesed, kes väljendavad tänulikkust, on empaatilisemad, lahkemad ja armastavad teisi aidata. Seetõttu on oluline, et laps saaks iga päev midagi kodus teha, mis oleks sulle kasulik – nõusid pesta, põrandat pühkida, prügi välja viia vms. Loomulikult tuleb teda selle eest alati kiita.
Psühholoogid usuvad, et võime teiste eest hoolitseda väheneb, kui inimene ei tule oma negatiivsete tunnetega toime. Viha, häbi ja kadedus on emotsioonid, mis tuleb endast välja saada ja millega tuleb kindlasti tegeleda. Aita lapsel neist üle saada. Kindlasti ei tohiks sa lapse tundeid halvustada, pisendada või maha teha.
Last huvitavad kõige rohkem tema pere ja lähedased sõbrad. Sellest ei piisa. Laps peab nägema, kogema ja tundma, et maailmas on veel väga palju teisi inimesi, põnevaid kohti, huvitavaid loomi, ilusat loodust, vahvaid loomi jne – ja need kõik võivad väga suurel määral tema harjumuspärasest erineda. Erinev ei ole tingimata halb või ebameeldiv, kuigi võib esmalt hirmutav tunduda. Kuid erinevuste tundma õppimine avardab lapse maailmapilti meeletult ja temast kasvab arvestav ja tolerantne täiskasvanu.