Buratino nina ei kuku küljest ära!

Igal neljapäeva õhtul koguneb telekate ette hulk Eestimaa lapsi, et vaadata Buratino ja tema sõprade Malvina, Pierrot ja Artemoni askeldusi. Kas te aga teate, kuidas sündis Buratino? No muidugi, papa Carlo puutükist meisterdas! Aga kes mõtles välja papa Carlo?

Lugu lühidalt järgmine. Ammu-ammu aega, nii 70 aastat tagasi, elas Venemaal krahv Aleksei Tolstoi, kes oli ühtlasi ka kirjanik. Ta kirjutas paksu ja tõsist raamatut „Kannatuste rada“. Nagu pealkirigi ütleb, on see väga tõsine ja veidi kurb raamat.

Siis aga mõtles krahv: kirjutaks vahelduseks midagi lõbusat! Sellist, mis ei oleks paks ega tõsine ega kurb. Nii sündiski 1935.aastal lugu Kuldvõtmekesest. See sai kohe kuulsaks ja jõudis mõne aasta pärast teatrilavale.

Eestisse tuli Buratino pärast sõda. 1952.aastal valmis raadios kuuldemäng „Puunukk Buratino seiklused“, mida mäletavad tänased vanaisad-vanaemad. Buratino hääl saadi nii, et näitleja Ferdinand Veike luges jutu kõigepealt linti, ja siis pandi lint kiiresti-kiiresti ringi käima. Saadi hääl, mida üks puunukk tõesti teha võiks.

Mõni aeg hiljem sai Veike Riia nukuteatrilt kingituseks ka tõelise Buratino nuku. See elustus Eesti Televisiooni esimesel saatepäeval. Veike jäi aastakümnetekse Buratino-onu Ferdinandiks. Laulu „ Mul Buratino nimeks, ja ärge pange imeks, et lõbus olen ma, sest teisiti ei saa!“ teadis kogu Eestimaa. Buratino lugusid on Eestis mängitud ikka suure eduga. Praeguse telesaate aluseks olnud lavastus „Burattino“ sündist 20.lennu tudengite diplomietendusest Linnateatris.

Nii et elu on Buratinol olnud pikk, aga huvitav. Vaat et sama huvitav kui tema itaalia sugulasel Pinocchiol.

---
Telemajas on alati palju tõsiste nägudega inimesi, kes teevad tähtsat tööd. Siin valmib suur hulk saateid, mida sa televiisorist näha võid. Enamasti on need kahjuks mõeldud suurtele inimestele ja lastel hakkab neid vaadates igav.
Kuid saate „Buratino tegutseb jälle“ tegemine on eriline. Siis on kõik teisiti. Telemaja esimene stuudio on muutunud sinise-kollaseks korteriks. Ugala teatri näitlejatest Maria Soometsast, Karol Kuntselist ja Priit Võigemastist on saanud Malvina, Artemon ja Buratino ning Draamateatri näitlejast Anti Reinthalist Pierrot.
Täheke külastas Buratino saadete salvestust siis, kui joonistati parajasti valentinipäeva kaarte ja soditi täis Malvina ajakirjad. Nalja sai igatahes kõvasti.
Saate tegemine käib nii: kõigepealt kirjutab Wimbergi-nimeline kirjanik saate käsikirja. Näitlejad loevad selle läbi ja arutavad, mida see tähendab. Siis teevad nad natuke proovi. Siis nad mängivad mingi jupi kaamerate ees ära. Ja kui režissöör Karin Nurm hüüab „Võte!“, siis võetakse see ka linti. Kunagi ei ole aga nii, et näitlejad mängivad täpselt paberi järgi. Nad ikka panevad omalt poolt juurde ka. Eriti Artemon, sest ta on väga loominguline koer.
Mõni lahe kild jääb küll lõpuks saatest välja, millest on kahju. Samas on palju sedagi, mis igal neljapäeva õhtul kell 19.15 ETV ekraanile jõuab. Ja muidugi ei piirdu asi ainult näitlemisega — saates kõlavad ka laulud. Neile on viisi kirjutanud Tauno Aints ja sõnad taas Wimberg.
Saade „Buratino tegutseb jälle“ jookseb ekraanil juba teist hooaega. Selle aja jooksul on valmis saanud kassett möödunud hooaja parimatest paladest ja kavas on ka plaat. Igal nädalal saab Buratino kümneid kirju Eestimaa lastelt. Neid võid saata sinagi, kui külastade saate kodulehekülge www.etv.ee/buratino.

Kibeda sagimise vahele sai Täheke kätte Buratino, et talle esitada küsimused, mis televiisorit vaadates lastele pähe võivad tulla.

Tere, Buratino!
Tere-tere.

Miks sul on kogu aeg ühed ja samad riided?
Mul ei ole mul kogu aeg ühed ja samad riided, vaid mul on kaks sellist mütsi, kaks sellist vesti, kaks paari selliseid pükse, kaks paari selliseid sokke ja kaks paari selliseid kingi. Kui ühed mustaks saavad, panen nad pessu ja panen teised nende asemele selga. Mustade riietega ei saa ju laval ja televisioonis esineda, nende koht on kartulipõllul!

Kas sa oled puust või ei ole?
Ikka-ikka olen puust! Heast männipuust! Aga kuna ma olen näitleja, siis oskan ma väga hästi luust ja lihast inimest mängida. Laval ja telekas petab see täitsa ära, või mis?

Kas sulle maitseb Buratino limonaad ja mis on sinu lemmiktoit?
Buratino limps on väga hea. Mõned limpsid on veel väga head. Ainult kokakoola ei meeldi, sest see on nii koledat värvi, must. Lemmiktoidud on kartulipuder ja maasikamoos.

Kust sa raha saad, kui sa tööl ei käi?
Tegelikult ma käin tööl küll, nagu ka Malvina, Pierrot ja Artemon. Me oleme vabakutselised näitlejad. See tähendab, et me saame palju aega niisama kodus olla, ja kui raha otsa saab, siis käime anname kähku kuskil paar toredat etendust ja tuleme jälle koju niisama olema.

Mis tunne on olla pika ninaga?
Väga uhke tunne on! Ainult tassist teed juua on väga ebamugav.

Kas sa oled laps või täiskasvanu? Aga sinu sõbrad?
Me oleme nukud ja jääme kogu aeg sellisteks, nagu meid tehti. Suures osas oleme nagu lapsed, kellele meeldib väga igasugu lõbusaid asju teha ja mänge mängida. Aga teiselt poolt oleme natuke ka umbes sellised, nagu võiksid olla täiskasvanud. Sellepärast vist vaatavad ka paljud emad-isad meie saadet.

Kui vana sa oled ja millal on su sünnipäev?
Nukud ei loe aastaid, sest nukud ei vanane, vaid on kogu aeg ühevanused. Aga sünnipäev on mul aprillis. Sest just sel kuul meisterdati mind valmis.

Kas Malvina on Pierrot’ga abielus?
Ei ole. Ehkki vist ootab salamisi ettepanekut küll…

Kelle koer on Artemon ja kes taga väljas käib?
Artemon ei ole kellegi oma ja ta oskab käia vetsus. Ta oskab isegi jalgrattaga sõita.

Mida lapsed su käest kõige rohkem küsivad?
Küsivad, et kas mul nina küljest ära ei tule? No kuidas see saaks võimalik olla? Jätke endale nüüd hästi meelde — NINAD JA KÕRVAD EI KÄI KÜLJEST ÄRA!!!

Vastasid Wimberg ja Priit Võigemast