Enne kooli juba trenni?
Mari-Ly Rehk (38), kes on juba paarkümmend aastat elanud Itaalias Reggio Emilia linnas, on arvamusel, et koolieelikuid ei peaks veel trennide ja huviringidega koormama. Mari-Lyl on kaks last, Anita Marie (9) ja Alfred (2), ning ema leiab, et lasteaed on neile piisavalt toimekas ja väsitav keskkond ning lisakohustusi pole tarvis. Selle põhimõtte järgi kasvas suur õde koolilapseks ja Mari-Ly on kindel, et niisamuti läheb ka väikse vennaga. “Kuni koolini on lastel vaja selgeks saada, kuidas iseendaga toime tulla. Täiskasvanutele tundub see lihtne, aga lapse jaoks on kõik uus ja raske,” põhjendab ema oma otsust.
Mari-Ly on rõõmus, et elu on viinud ta elama just Reggio Emiliasse, mida võiks tema sõnul nimetada lausa koolieelikute paradiisiks. Viimastel aastatel on selle paikkonna kasvatusmeetodid jõudnud ka mujale Euroopasse ning isegi Eestis on loodud selle suunaga esimesed lasteaiad. “Tegemist on lastele kohandatud süsteemiga, mis järgib laste kasvu ja arengut, mitte tabeleid,” kirjeldab Mari-Ly. Ta usub teadlasi, kes ütlevad, et lastel tuleks lasta igavust tunda. Igavushetkedel fantaasia lendab ning sünnivad head ideed. “Hoian ka teadlikult oma lapsi eemal uudistest ja tegeliku elu koledast reaalsusest. Vähemalt koolini, sest hiljem koorub nii sõpradelt kui ka vanemate jutu seest vaikselt ka karm reaalsus päevavalgele, aga seni elavad mu lapsed õnneliku mulli sees.”
Mari-Ly vanem tütar käis waldorflasteaias, mis on muuhulgas kuulus selle poolest, et lastel on vähe lelusid, aga mängida võivad nad kõikjal lasteaias. Nii saavad lauad kokkulükatuna lavaks või üksteise otsa laotuna laevaks. “Lastel lastakse olla ja neid ei sunnita midagi tegema, isegi joonistamisel ei juhendata ega öelda, mida joonistada. Igaüks joonistab, mida tahab, ja nii, kuidas soovib,” räägib Mari-Ly.
