EESTI ISADE LOOD: Isa ja ema peavadki ju erinevad olema

Kas peale selle, et naiste jaoks on väikeste lastega toimetavad isad nii nunnud, on sellest ka lapsele mingit tõsiseltvõetavat kasu? Kas hea isa peaks olema lapsele teine ema või on tal lapse arengus mingi hoopis teistsugune roll?

Delfi pereportaal Pere ja Laps ning Perekeskus Sina ja Mina koguvad ja jagavad lugusid sellest, missugune on Eesti isa. Isa roll on ajas muutunud ja mehed otsivad oma kohta perekonnas, kus laps näib tihti kuuluvat vaid naisele. Tegelikult on isa kohalolek väga oluline. Hindamatu väärtusega. Pereterapeut Tiit Kõnnussaar selgitab meie avaloos, mida saab naine teha, et mees lapsest ei kaugeneks.

Teame kõik, et kui laps on päris väike, teab ema paremini, mida laps tegelikult vajab. Ja kui innukas noor isa ei tee õigeid asju õigel ajal ja viisil, siis kahju ennetamiseks tuleb sellist pimedat agarust kiiresti korrigeerida. Nii juhtubki, et juba paari nädalaga saab isa (kes on seni harjunud olema kompetentne) aru, et vanemaks olemises ta naise tasemele ei küüni ja jätab ilma suurema võitluseta juhtiva rolli selles vallas naise kanda, võttes endale vastutuse asjades, milles tunneb ennast kindlamana.

Üsna ruttu saab temale lapsest pereliige, keda on võimeline mõistma ainult naine ning neil kordadel, kui ta peab lapsega koos olema, tunneb ta ennast ebakindlalt. Emale jääb enesestmõistetavalt lapse eest hoolitsemise eest põhivastutus, millele lisandub veel teine energiamahukas töö — mehele meenutamine, et ta lapsega tegeleks. Mees aga tunneb süütunnet, et ta ei ole nagu kõik need teised euroopalikud isad ja jääb lõpuks pigem kauem tööle, sest vähemalt seal tunneb ta ennast kompetentsena.

Kuidas siis peaks mees isarolli võtma nii, et mitte sellesse nõiaringi sattuda? Kas ja mida saab naine ära teha selleks, et mees lapsest ei kaugeneks?

1. Nii mees kui ka naine peaksid teadvustama, et isa roll on alati erinenud ja erineb ka praegu ema rollist. Ajalooliselt oli ema kõigepealt toitja ja hoolitseja, isa roll oli pere kaitsmine ja turvatunde loomine. Lapse kasvades sai isast lapsele väljakutsete esitaja ja julgustaja, kes innustas ronima, uurima, avastama ja katsetama. Kui midagi läks valesti, siis oli ema haavade ravija ja lohutaja. Isa pakkus eelkõige füüsilist turvatunnet ja innustas, ema emotsionaalset turvalisust, mõistmist ja lohutust. Isegi kui me arvame praegu, et kaasaegses peres võivad rollid teisiti jagatud olla, on siiski oluline mõista, et lapse arengule on kasulik, kui isa rolli kandja käitub lapsega teisiti kui ema rolli kandja. Ja see teisiti ei ole (muidugi terve mõistuse piires) lapse jaoks ohtlik ja halb, sest erinevat hoolitsust kogedes õpib laps ennast ja oma vajadusi paremini tundma. Pealegi on lapsed maailma parimad kohanejad. Seega võiks isa lapse eest julgemalt hoolitseda ja teha seda omal viisil.

2. Lisaks julgemalt ja omal viisil lapse eest hoolitsemisele on isal lapse esimesel eluaastal ka teine väga oluline roll — emotsionaalse turvalisuse loomine paarisuhtes.
   Laps kasvab keskkonnas, mille kvaliteedi määravad suuresti vanemate omavahelised suhted. Laps kasvab nende suhete sees ja on nendest läbi imbunud. Mida ebaturvalisemad on suhted, seda rohkem kulub lapse energiat ümbritsevate pingetega toimetulekuks ja seda vähem jääb vabu ressursse uurimiseks, avatuseks ja mänguks.
   Seetõttu saab isa lapse jaoks palju ära teha, hoides kodus head õhustikku, luues emotsionaalset turvalisust ja „konteinerdades” teiste pereliikmete pingeid. Küpse mehe tunnus on tema „konteineri” suurus — kui palju suudab ta ise närvi minemata vastu võtta teiste ärevust, kannatamatust, frustratsiooni, süüdistusi ja miks ka mitte viha, ning seda „ümber töötada”. Teadlikult perekonna emotsionaalse hügieeni eest hoolitsemisega loob isa lapsele parima võimaliku kasvukeskkonna.

3. Kui laps kasvab pisut suuremaks (1-3-aastaseks), muutub ka isa roll: oluliseks saab see, kui palju julgeb laps „ema jala ümbert” lahti lasta. Kui tal on selline isa, kellega koos on julge kaugemat ümbrust uurida, muutub ta palju kiiremini iseseisvaks, tema maailm avardub, tekivad uued võimalused uurida ja katsetada. Kui ema sellega toime tuleb, et laps toimetab temast üha kaugemal, suureneb ka lapse enesekindlus ja iseseisvus. Isa peab pakkuma lapsele turvalisust, samal ajal mõjuma rahustavalt ka emale, kelle ärevus lapse kaugemal olles loomulikult kasvab.

4. Kui laps on juba suurem — 4-6-aastane — , muutub isa roll veelgi mängulisemaks (emarolli kandjale, kelle roll on tagala ja rutiinide hoidmine, sageli häirivalt mänguliseks): just isarolli kandja on see, kes õhutab lapse initsiatiivi, innustab, julgustab, esitab väljakutseid. Kui ema ei suuda sellist „vastutustundetust” aktsepteerida, kannatab lapse initsiatiivikus ning julgus ja võime väljakutseid vastu võtta.

Nagu näha, on nii isal kui ka emal lapse arengus oma ülesanded ja kindel roll ning neid mõlemaid on lapsele tasakaalustatud arenguks vaja. Mees aga vajab selle rolliga kohanemiseks rohkem ruumi ja aega ning päris alguses ka julgustust, toetust, mõistmist. Veel vajab ta usku, et lapsele on kasulik, kui isa hoolitseb lapse eest teistmoodi.

Seega on retsept meeste kaasamiseks lastekasvatusse — rohkem usaldust!

Hea lugeja, homme ja ülehomme toome Pere ja lapse ning Perekeskuse Sina ja Mina Eesti isade lugude sarjas tuntud Eesti inimeste lood isaks olemise teemal

Kirjuta ka sina oma lugu:

• teistele äratundmiseks,
• tulevastele isadele kingituseks,
• enda isa meenutamiseks,
• isa rolli olulisusele tähelepanu juhtimiseks — isadepäeval täname isasid selle eest, et nad oma pere jaoks olemas on.

Lugu palun saata aadressile [e-mail], märkides juurde, kas võime kasutada avaldamisel Sinu eesnime või soovid kirjutada anonüümselt.

Kogume üheskoos lugusid isaks olemisest!

Tiit viib järgmisel aastal (6. märts - 2. mai) läbi lapsevanema suhtlustreeningu Gordoni perekool, mis on mõeldud ainult isadele. Lisainfot koolituse kohta leiad siin.