Tuulerõuged — mida vanem on haige, seda raskem võib olla haiguse kulg

Tuulerõuged on laialt levinud nahalööbega nakkushaigus. Haiguse tekitajaks on varicella zoster viirus, mis kuulub herpesviiruste perekonda, on väga nakkusohtlik, kuid vähevastupidav väliskeskkonnas. Kuidas tuulerõugeid ravida või nendest hoiduda?

Saku Tervisekeskuse pereõde Kadi Kurris selgitab, et tuulerõugeid tekitav viirus on identne vöötohatise viirusega. Viirus elab ja paljuneb ainult inimorganismis. Väljaspool inimorganismi säilib viirus süljepiiskades 10–15 minutit ning hävib kiiresti otsese päikesevalguse käes.

Tuulerõugete peiteperiood kestab keskmiselt 14–16 päeva. Haigus algab külmetusnähtude ja kehatemperatuuri tõusuga, mis kestavad 1–2 päeva. Seejärel tekib lööve, mille ajal palavik tõuseb.

Villid võivad olla erinevad ja esineda kehal üheaegselt. Nende arv on lastel ja täiskasvanutel erinev: näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Lööve levib tavaliselt peanahalt, kaelalt ja näolt üle kogu keha. Ville võib leiduda ka silma-, suu- ja suguelundite limaskestal. Jalataldadel ja peopesadel löövet ei ole. Lööve on väga sügelev, mis põhjustab lapsele ebamugavustunnet ning öösiti unehäireid. Tüsistustena võivad tekkida naha bakteriaalne nakkus, kopsupõletik või raskete vormide korral entsefaliit.

Kuidas ravida?

Tuulerõugetega kaasuva palaviku alandamiseks kasutatakse lastel tavalisi palavikualandajaid nagu paratsetamool või ibuprofeen. Sügelust vähendavad antihistamiinikumid, näiteks tilgad või siirup, mida annustada vastavalt lapse kehakaalulule. Lisaks tuleb tuulerõugetesse haigestunud lapse küüned lõigata hästi lühikeseks, et ta ei saaks kratsimisega nahka kahjustada.

Suus olevate villide puhul võib kasutada näiteks spetsiaalset suuõõnegeeli. Klassikaliselt soovitatakse villidele määrida kas mentoolpiiritust, saialilletinktuuri, briljantrohelist (viimasel ajal küll vähem), kuid ka tsinki sisaldavad tooted on kasutamiseks head.

Oluline on rohke vedeliku tarbimine, rahu, tuulutatud tuba ja 10päevane kodune režiim. Haige võib end õrnalt pesta ja ettevaatlikult kuivatada. Lööbe põletikuliseks muutumise korral on vajalik antibiootikumravi, sest põletikku põhjustavad bakterid.

Täiskasvanule kehtivad samad soovitused. Ainuke erinevus seisneb sellest, et mida vanem on haige, seda raskem võib olla haiguse kulg, seega on soovitatav kontakteeruda oma perearsti või pereõega, et saada viirusevastast ravimit.

Kes võiks mõelda vaktsineerimisele

Levinud arvamust, et tegemist on kerge lapseea haigusega, mille võiks lasta läbi põdeda, mitte vaktsineerida, on osaliselt arusaadav, kuid mure on selles, et me ei oska ette ennustada, kes põeb kergelt ja kes raskelt. Seetõttu ei ole teadlik lapse nakatumise ohtu seadmine õigustatud.

• Tuulerõugeid põevad raskemini täiskasvanud, immuunpuudulikkusega inimesed ning haigus on ohtlik ka raseduse ajal.
• Immuunpuudulikkusega inimestele on tuulerõuged väga ohtlik haigus ja neid inimesi soovitatakse ka vaktsineerida kindlate kriteeriumite alusel.
• Vaktsineerima peaksid ka kõik noored naised, kes planeerivad rasedust ja kes ei ole haigust põdenud, kuna tuulerõugete põdemine raseduse ajal kujutab tõsist ohtu arenevale lootele.
• Eestis soovitatakse vaktsineerida lapsi, kes 12. eluaastaks ei ole tuulerõugeid põdenud, arvestades, et vanuse kasvuga raske haiguskulu tõenäosus suureneb.
• Juhul kui haigust mittepõdenud inimesel on kokkupuude tuulerõugete haigega, siis tuleks vaktsineerida kolme päeva jooksul kontaktist. See aitab suure tõenäosusega haiguse kas ära hoida või vähemalt kulgu oluliselt kergendada.
• Vaktsineerida võib terveid lapsi ja täiskasvanuid alates 1 aasta vanusest. Ei vaktsineerita sel ajal, kui inimene on ägedalt palavikuga haige, rase, kui tal esineb raskekujuline immuunpuudulikkus või on varem esinenud tõsiseid kõrvaltoimeid sama vaktsiini manustamise järel.

Allikas: Kliinik.ee. Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Apteeker (jaanuar 2014).