Häbi-häbi, püksis käbi...
Väike poiss paneb lasteaias lõunaune ajal käe püksi ja mängib nokuga. Vanemapoolne õpetaja on kohe jaol ja pahandab: “Mis sa teed, paha poiss? Häbi! Arstitädi peab sulle süsti tegema, kui sa seda kohe ei lõpeta.” Kolmene poisike aga ei lõpeta, vaid jätkab enda katsumist lõunaune ajal. Loengu saab ka poisi ema. “Te peate selle kombe kiiresti ära kaotama,” veenab õpetaja lapsevanemat. “Jumal teab, mis muidu veel saama hakkab.”
Just selline lugu juhtus ühes lasteaias. Riina (34) on selle poisi ema. Ta on nõutu: mida peaks tegema? Lapsega pahandada ei tundu talle kaugeltki õige, kuid poja komme käsi püksi ajada on tallegi pisut häiriv. “Püüdsin lapsele selgitada, et ta võib end uurida, kuid seda ei tehta teiste juuresolekul, vaid näiteks WCs,” jutustab Riina. “Samuti kinnitasin lapsele, et kui tal on nokuga mõni mure, võib sellest alati emale-isale rääkida ja koos leiame lahenduse.”
Helle (29) räägib, kuidas tema tütar end mingil perioodil viie-kuueselt sageli uuris. Kord püksis sehkendades tegi tüdruk ilmselt endale kogemata haiget, sest kurtis pärast, et pissil käia on valus. Alguses kahtlustas ema põiepõletikku, kuid siis ütles laps, et katsus end ise. “Seletasin siis, et enda keha vastu uudishimu tunda on täiesti okei, aga ka seda, et intiimsed piirkonnad on õrnad ja tuleb olla ettevaatlik, et endale mitte haiget teha,” kirjeldab Helle. “Mul ei tulnud mõttessegi temaga riielda, et nii ei tehta.”