Raamatute võlumaailm on siiski elus!
Ralf Maapalu (9) on täiesti tavaline krutskitega koolipoiss, kes õpib Tallinna reaalkooli 2. klassis. Kui enamasti on selles vanuses lapsed tänapäeval läbi lugenud ehk paarkümmend raamatut kohustuslikku kirjandust, siis Ralfi kontole kogunes möödunud aastal ligi 200 teost. “Ta ei ole mingi imelaps, talle lihtsalt meeldib lugeda,” ütleb poisi eesti keele õpetajast ema Merge Simmul (45). Mergel ja ta mehel Ülaril (43) on veel kaks last: Dan (18) ja Getter (6). “Jah, võib öelda, et nad kõik armastavad lugeda, kuid armastus raamatute vastu pole tulnud sugugi iseenesest, vaid on olnud meie enda järjekindel suunamine ja töö,” tõdeb Merge.
Suurimaks väljakutseks vanematele oli lugemishuvi tekitamine noorimas lapses Getteris. Tüdruk ei tahtnud mitte kuidagi vedu võtta – “Ei taha, miks ma pean lugema?! Parem mängime!” Seepeale otsustas ema siduda Getteri lugemise mängimisega ja see toimis kenasti. “Kui Getter tahab koos minuga või omaette iPadis mängida, peab ta enne teatud arvu lehekülgi raamatus läbi lugema,” selgitab Merge.
Nii Ralfi kui Getteri lugemishuvi toitmist alustas ema laste kolmeaastaseks saades täiesti nullist – tähtede ja lugemise õpetamisega. “Algul õppisime tähepuslede abil tähti, iga päev kasvõi viis minutit, ja liikusime siis kaartide ja tähepiltidega arvamismängude abil lugemise poole. Kõige tähtsam on järjekindlus. Lugemiseks tuleb võtta aega iga päev ja teha seda võimalikult mänguliselt, et laps ei võtaks seda kui ebameeldivat kohustust.” Kui tähtede kokkulugemine selge, võttis Merge kasutusele õhukesed raamatud, kus oli igal lehel pildi all üks lause. “See motiveeris lapsi kohe terve raamatu ühe hooga läbi lugema.” Ta lisab, et lastega koos lugemine või õhtune unejuttude ettelugemine ongi olnud nende peres see tõeline lastele pühendatud kvaliteetaeg.
